Iganädalane tagasiside

classic Classic list List threaded Threaded
15 messages Options
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Iganädalane tagasiside

kaidokikkas
Administrator
Siia hakkab siis õppejõud igal nädalal (hiljemalt teisipäeva õhtuks) postitama nädalatööde kokkuvõtet. Vanasti sai seda teha kolledži ÕISist, praegu seda võimalust enam ei ole - aga ega ka siin midagi supersalajast ei räägita, nii et võib ka avalikus foorumis olla (isikulist laitmist ka ei toimu, küll aga toimub kiitmine).
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Iganädalane tagasiside

kaidokikkas
Administrator
Tervitus!

Alustan tagasisidet siiski juba avanädalast - deklaratsioonide tähtaeg on täna ja suur osa kursusel osalejaid on kirjas (täiesti lõplik osalejate nimekiri selgub järgmiseks esmaspäevaks). Palun arvestada, et rahvast on PALJU, seega õppejõul kulub tööde lugemisele päris palju aega ning vahel võib ka küsimustele vastamine mõnevõrra viibida (kui tuleb 4-5 kirjale järjest vastata). Seega ÄRGE JÄTKE ASJU VIIMASELE MINUTILE!

Nädala tagasisides on kolm peamist sektsiooni - "Üldised märkused", "Blogimine" ja "Foorum", mis peaksid loodetavasti arusaadavad olema. Vastavalt tähtaegadele võib aeg-ajalt lisanduda ka mõni täiendav, näiteks rühmatööde või eksami teemal.


Üldised märkused

* Kursuse tabelis on hetkeseisuga (6. septembri õhtuks) blogiaadress olemas 147 inimesel. Ca 30 tegelast on aga veel deklareerunud... Meil on tõsine MOOC siin.
* Punktitabel on veebis õppurikoodide järgi, nimed on ainult minu enda tabelis. Veerud B1..B15 ja F1..F15 tähistavad vastava nädala blogi ja foorumit, ülejäänud lühendid on ilmselt ka tuletatavad. Punktitabeli asukoha ja parooli ütlesin avaloengus - kui keegi veel ei tea, küsib kas kaaskannatajatelt (siin on teistele osalejatele ütlemine lubatud - parooli mõte on hoida võõrad eemal) või siis e-postiga minu käest.
* Kui kellelgi on nädala töö eest punktid saamata jäänud, võiks e-kirjaga märku anda (nüüd ja edaspidi). Aeg-ajalt paraku suure töömahu juures võib juhtuda. Tehtud töö eest nulli saada üldiselt ei tohiks (v.a. selge plagiaat - aga selle puhul läheb asi üldse päris kurjaks).
* Selle kursuse töö käib nädalate kaupa, selle planeerimine on aga igaühe enda otsustada. Minupoolne soovitus töökorralduse kohta: kuna nädalatähtaeg on esmaspäeva keskpäev, siis mina loeksin esmaspäeval-teisipäeval läbi nädalateksti ja vaataks blogiülesannet, siis "seediks" seda paar päeva (vahepeal võib näiteks foorumit või rühmatööd kirjutada ja muidu mõtteid koguda) ja teeks blogiülesande ära millalgi nädala lõpus (aga mitte viimasel hetkel). Ülesanne on mõeldud nädalaks, seega selle suvaline valmisviskamine viimasel hommikul jätab teid ennast reaalsetest teadmistest ilma. Aga nagu öeldud, suured inimesed juba, teate ise.


Blogimine

Nagu avaloengus öeldud, hakkab siia ilmuma virtuaalne autahvel ehk need, kes õppejõu (paratamatult mõneti subjektiivsel) hinnangul sel nädalal huvitavamate postitustega maha said. Hinnangut üritan paari sõnaga ka põhjendada.

Enne aga mõned üldisemad märkused blogide kohta:
* Paluks jälgida etteantud ülesannet, mitte kirjutada lihtsalt üldist juttu nädalateemal - tuleks kirjutada nädalateksti lõpus oleva "Uuri & kirjuta" järgi. Sama mure teises variatsioonis: kui küsiti kolme näidet, siis ainult üks on liiga vähe. Sel korral pakkusin ülesandest mööda kirjutanutele võimaluse paranduseks (alguse asi), aga edaspidi tuleks lähtuda ülesandest.
* Igaks juhuks väike kurjavõitu märkus ka - kuna seda kursust on korraldatud juba päris kaua, siis mõni ehk otsib veebist vanu blogisid ja "laenab" sealt. See on halb mõte. Esiteks muutuvad mõned blogiülesanded igal aastal (ka selle nädala oma on sel korral ringi sõnastatud) ja vana kopipeist ei vasta lihtsalt teemale. Teiseks olen mina ainus Eestis, kes seda ainet õpetab => ma olen KÕIKI selle aine blogisid näinud. Plagiaadist ja sellega kaasnevatest tagajärgedest oli aga juba avaloengus juttu (kindlasti mõni võib kahe silma vahele jääda - aga kas tasub riski?). Tehke ise (ja viidake korralikult allikatele).
* Paar (ka asjalikku) lauset teksti on liiga vähe - tahaks 0,5-1 lk ringis (ja kui on mitme näitega tegemist, siis ehk natuke enamgi - paari lausega kirjeldamine jääb igavaks). Edaspidi võib eespooltoodud asjaolude ilmnemisel aga ka vähem saada (päris nulli küll mitte).
* Palun seadistage enda blogid näitama RSSi kaudu kogu postitust, mitte ainult selle algusotsa (ingl. k. lead). See nullib RSSi efekti selle blogi lugemisel suuresti ära.
* Kui kasutatakse väljastpoolt võetud materjali (nagu selle nädala teemas), on viisakas sellele viidata. Paljud tegid seda, aga mitte kõik. Viitamisel on miinimumnõudeks allikate (sh ka pildimaterjal) äramärkimine postituse lõpus, kuid harjutamise mõttes oleks väga soovitav viidata allikatele ka teksti sees (sarnaselt Wikipedia tekstidele).
* Siit ka juba väga habemega jutt: ärge viidake allikatena otse Wikipediale (selle vastu eksiti päris palju). Parem on lugeda artikkel läbi, saada teemast pilt kätte ja vaadata siis artikli lõpust, kust see info pärineb. Wikipedia artikli allikatele otseviitamine on reeglina täiesti OK, Wikipedia ise on aga juba definitsiooni järgi suur referaat ehk teisene allikas, viidata tuleks aga esmastele. Referaadi refereerimine on... nüri.

Aga nüüd asja juurde.

Esimese nädala ülesandeks oli leida IT kirjust ajaloost kolm (võimalikult põnevat) lahendust kolmelt erinevalt aastakümnelt. Ära märgiks sel korral järgnevad tegelased:
* Dariana A. - kõik kolm on head näited. Võib-olla põnevaim ongi viimane, mida on peetud üheks varaseimaks teadaolevaks arvutiks. Tõele au andes muidugi ei lahendanud Alan Turing Enigma koodi, seal oli veel palju inimesi mängus (ühe olulise tegelasena võiks mainida poola matemaatikut Marian Rejewskit). Ja Enigma lahtimuukimine ei aidanud üksnes Briti laevastikku - ühe väljapakutud mõjuna lühendas see sõda Euroopas kahe aasta võrra.
* Renat A. - kaks tagumist näidet on huvitava vaatenurgaga (võib vaielda, kas Licklider leiutas pilveteenuse, aga otseselt vale see ka ei ole). Ja päris esimest Windowsi (mida peaaegu keegi ei kasutanud - esimene laialt levinu oli 3.0) on kindlasti paljudel põnev näha.
* Markus Johan A. - Deep Blue ja malearvutid võiks olla hea uurimisteema ka rühmatööks.
* Maria B. - C on ehk suhteliselt tavaline asi, aga teised kaks leidu on head. OLPC töötas muide algselt Linuxiga ja seal oli kasutusel mitmeid üsna põnevaid ideid. Ja paljud ehk ei teagi, et meil tavapärane QWERTY-klaviatuuripaigutus ei ole üldse mõeldud kiireks kirjutamiseks.
* Alice B. - veel üks Antikythera mehhanismi lugu.
* Jevgenia D. - täitsa tore populaarteaduslik lugemine kolmest erinevast andmekandjast. Allikaid on ka piisavalt.
* Grete E. - samasugune pikem lugu kolmest põnevast asjast. Simon oli ilmselt tõesti esimene, mul endal oli aasta hiljem välja tulnud Nokia 9000 Communicator.
* Taavi H. - tore täiendus on Enigma-teemaliste filmide nimekiri. Tõsi, nende ajaloolisuse aste on ikka üsna varieeruv.
* Hanna I. - korralik kirjutis, kõige põnevam on ilmselt Haiku OS. Raspberry Pi kohta minge küsige kolleeg Meelis Antoi käest - ta reguleerib kodus sellega enda kasvuhoone temperatuuri.
* Mihkel J. - kõige põnevam (ja vastuolulisem) on viimane ehk NFT. Mina pean seda, kuidas öeldagi... kergelt peast põrunud sünnitiseks. Aga võib-olla olen ma lihtsalt liiga vana.
* Janne J. - head näited kõik, aga ilmselt kõige omanäolisem on Tamagotchi. Muide, selle päris lõpuni mõistmiseks on ilmselt vaja olla jaapanlane.
* Kristjan K. - Doom on muidugi klassika, aga veel põnevam (ja natuke kurb) näide on TempleOS.
* Kristina K. - see sakslaste kaamerakell on hea leid. Aga nädala Jabura Leiu Virtuaalne Eripreemia peaks vist Tomatanile minema.
* Liisa K. - hea põhjalik populaarses vormis lugemine kolmest leiutisest, eraldi märgiks ära andekad alapealkirjad.
* Gen L. - märgiks ära väga viisakad tekstisisesed allikaviited ja tubli allikaloendi, aga ka laheda sissejuhatuse (siinkirjutaja kuulub muide samasse koolkonda).
* Ronald-Reigor L. - veel üks väga korraliku viitamisega lugu.
* Daniel L. - Jobsi demo paberümbrikuga ning "Balaboba", mida kahjuks ilmselt väljaspool vene keeleruumi eriti ei teata.
* Kaisa L. - äramärkimine väga ladusa kirjutamisstiili eest.
* Karl Stefan L. - korralik viitamine, mainiks ära veebiallikate kuupäevade äramärkimise; tegelikult kasutatakse rohkem aga mitte viimase muutmise, vaid viimati lugemise aega (märkimaks seda, et "sel ajal oli see veebileht olemas" - see võimaldab seda siis Interneti Arhiivist otsida).
* Tanel L. - Stuxneti osa on hea.
* Sten Martin L. - kolm eraldi juppi, aga kṍik on üldiselt asjalikud (vist kõige parem on maleteemaline).
* Platon M. - Kurzweili lugemismasin. Tugilahenduste ehk puuetega inimestele mõeldud tehnoloogia kohta tuleb meil siin kursuse lõpupoole ka omaette teema.
* Emil M. - kolm omanäolist näidet, kõige vahvam ilmselt on esimene ehk Befunge. Totakate programmeerimiskeelte teemal võiks mõni seltskond rühmatöö teha (selliseid keeli on päris mitmeid).
* Anet M. - hea vaade kolmele inimsuhtlusvahendile eri aegadelt. Ka sellest teemast saaks huvitava rühmatöö.
* Erik Martin M. - kolm virtuaalsusega seotud näidet. Kõige kreisim neist on kahtlemata Tay ehk omaaegne Microsofti veebibot, millele üleannetud netitrollid õpetasid niivõrd palju poliitiliselt ebakorrektset materjali (tegemist ei olnud suvalise rämpsuga!), et see tuli maha võtta.
* Sandra-Liis M. - äramärkimine väga korrektse allikaesituse eest.
* Mikkel P. - omanäoline valik (eriti esimene), hästi kirjutatud.
* Rasmus P. - Boston Dynamicsi robotid.
* Kristofer P. - BitBite ja Sony eMarker on tõsised eksoodid.
* Sergei R. - mängude petukoodid on huvitav asi mainida (IDDQD, anyone?). Sama põnevad teemad vanade mängude juures (jälle vihje rühmatööks) on a) erinevad koopiakaitsesüsteemid ning vastukaaluks b) peamiselt erinevate piragruppide loodud nn demod, mis panid vanad PC-d tegema asju, mis pidid olema tehniliselt võimatud.
* Laura R. - veel üks huvitav komplekt. Lisaks perfokaartidele on huvitav uurimisobjekt ka muu tolleaegne riistvara (mh kasutati ka filmilinti ja muud põnevat - näiteks kummihaamrit, millega kopsides kontrolliti raadiolampide korrasolekut).
* Katre S. - Kristina K. ja Tomatan satuvad siin virtuaalse jaburuspreemia osas tõsise konkurentsi otsa. See valik siin on ikka tõsiselt... omapärane.
* Vitali Z. - vahva vaatenurk teemale.
* Timur T. - esmakordne juhtum, tuleb nii äramärkimine kui miinuspunkt. Väga hea IBM-i kirjeldus, aga vaid üks näide küsitud kolme asemel. Sama asi juhtus täna tegelikult veel paari inimesega.
* Veiko T. - Hiina sotsiaalkrediidisüsteem. Hea näide düstoopiast, mille suunas see riik teel näib olevat. Ja taas üks huvitav uurimisteema.
* Liina T. - veel üks Tamagotchi, lisaks üks (minu arust) suht kaheldava ideega, aga iseenesest huvitav tehisintellektilahendus.
* Martin T. - kolm heas mõttes "nohiklikku" (geeky) näidet.
* Triinu-Liis V. - Tetris. Hästi kirjutatud lugu - aga mainitud pole selle Eesti klooni, milles peeti siinkirjutaja rebaseaastal (1988) täiesti ametlikult TTÜ meistrivõistlusi. Klooni nimi? Totrus.

Igaks juhuks üle korrates: siia nimekirja mittejõudmine ei ole midagi otseselt hullu - lihtsalt sel korral tuli teistel paremini välja. Ja eks ta siiski ole mõneti subjektiivne hinnang (sel korral ilmselt eriti).


Foorum

Foorum käivitus väga kenasti, tuli terve rida arutelusid (ehk isegi veidi liiga palju, kippus ära killustuma). Esile tõstaks siit Kaisa L. küsimuse inimeste harimisest turvalisuse alal, Aleksander K. küsimuse robotite maksustamisest (huvitav püstitus), Ilya K. küsimuse robotvalitsejast ja Timur H. tõsise eetilise probleemi tapjaroboti kohta.

Tähelepanuks: et foorumis järge pidada, hindan igal esmaspäeval ära postitused, mis on kirjutatud eelmise esmaspäeva keskpäeva (12.00) ja selle keskpäeva vahel (foorumi aja järgi). Näiteks esmaspäeval kell 14.06 kirjutatud postitus läheb hindamisele järgmisel korral (paari inimesega nii juhtuski). Punktid kaotsi ei lähe, aga tulevad nädal hiljem. Muul moel ei ole lihtsalt kuigi kerge n+1 teemas järge hoida.

Meenutan ka, et foorumis saab punkte kuni kaks nädalat hiljem - seega tänaseid teemasid võib veel kaks nädalat jätkata (hiljem ka, aga ilma punktideta). Seega kui kellelgi jäi täna foorumis punkt puudu, võite teha järgmise kahe nädala jooksul ja saada 1. teema foorumis kirja.

Ilmselt hakkab tavaliselt tagasiside ilmuma esmaspäeva hilisõhtul. Aga kui peaks esmaspäevale tulema veel täiendavaid tööülesandeid, siis jääb lõpetamine teisipäeva hommikusse. Rahvast on lihtsalt nii suur hulk, lugemine võtab aega.

Selleks korraks aitab õpsi jauramisest küll. Jõudu tööle!
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Iganädalane tagasiside

kaidokikkas
Administrator
This post was updated on .
In reply to this post by kaidokikkas
Tere jälle!

Teine nädal on edukalt seljataga ning kursusel on praeguse seisuga kokku 191 osalejat - tõenäoliselt on see selle aine osalejarekord. See tähendab aga seda, et kriitilistel ajahetkedel (eriti enne suuremaid tähtaegu) peab olema valmis viivitusteks ja töid ei tohiks jätta viimasele minutile.


Üldised märkused

* Blogiaadressid on olemas 157 inimesel, seega 34 blogi on veel puudu. Põhimõtteliselt on võimalik kursust läbida ka ilma blogimata, aga soovitaks seda kindlasti proovida (võib meeldima hakata  ).
* Kuna esimese nädala jooksul laekus inimesi veel juurde, siis teen erandi ja loen täna ära kõik esitatud blogid (ka eelmise korra hilinejad). Edaspidi aga hakkab nädalatähtaeg rangelt kehtima.
* Tuletan meelde, et järgmisel esmaspäeval on lisaks tavapärasele nädalatähtajale ka rühmatööde registreerimise tähtaeg. Mõned rühmad on juba end kirja pannud, aga seda on esialgu vähe. Ka selle töövormi soovitaks ära proovida, võib tulevase diplomitöö kirjutamisel kasuks tulla. Aga taas kord - ärge jätke otsustamist viimasele minutile, katsuge minuga nädala sees ühendust võtta.
* Meenutaks ka ainega seotud raamatute lugemise võimalust - raamaturetsensiooni eest võib kuni 5 punkti saada, aga enne oleks vaja raamat läbi ka lugeda. Ja see võib võtta aega.
* Et huvilised saaks teiste blogisid lugeda, panin üles ka blogide ja foorumi koondfaili (OPML). Lingi leiab wikist osalejate lehelt nimekirja alt.


Blogimine

Nädala teemaks oli Interneti kujunemine ning ülesandeks otsida kaks head näidet tehnoloogiatest, millest üks on kunagi mänginud suurt rolli ja tänaseks taandunud, teine aga on pikast east hoolimata veel elujõuline. Teema oli üks kergemate seast ning seetõttu oli tulemus üsna kirju - mõni võttis esimese ettejuhtuva, teised viitsisid sügavamalt tuhnida (paraku sel nädalal oli neid viimaseid mõnevõrra vähem). Seekordsed äramärkimised tulevad sellised (hei, kes ütles, et nimekirja tuleb ülevalt alla lugeda? ):
* Hugo V. - kaks head (ja mitte nii levinud) näidet. Pongi venemaist klooni sai muide nõuka-aja lõpus tollase Tallinna Teenindusmaja (praegu on selle asemel Tallinki hotell) keldris olevas mängusaalis 15 kopika eest mängida... USA ettevõte LexisNexis seevastu on üks andmekaevandamise pioneere (ja mitte alati heas mõttes).
* Andžei V. - kaks üsna lihtsat näidet, aga see kirjutis on väga ladusalt loetav populaarteaduslik artikkel.
* Marija T. - head näited, eriti see vana MIT meilisüsteem.
* Sten T. - kaks põnevat näidet. USA "tähesõdade" programm oli päris tugeva IT-komponendiga, Elizal aga oli ka paariline - kui Eliza pandi ühel juhul psühhiaatrit etendama (nagu ka siin kirjutatud), tuli talle vastaseks Parry, kes oli kirjutatud emuleerima paranoilist skisofreenikut...
* Liina T. - Minitel on põnev osa Prantsusmaa ajaloost. See suutis end nii hästi kehtestada, et "päris" Interneti levikut sealmaal üksjagu pidurdas.
* Katre S. - taas iseenesest lihtsad asjad, aga korralikult uuritud ja lahti kirjutatud.
* Taeri S. - kaks head näidet, eriti BBS-i osa on asjalik lugemine.
* Nicole R. - piiparid. Mul endal oli see ka päris mitu aastat.  Tänasele nutipõlvkonnale võib see üsna imelik lahendus tunduda, aga tolles ajas oli sellest abi küll.
* Sergei R. - Atari Fire Truck (just selle koostööpõhimõtte tõttu põnev näide).
* Mathias R. - kaks korralikult kirjutatud lugu, Minitel on taas huvitav lugemine.
* Kristofer P. - IrDA liides. See oli muuhulgas olemas ka enamikul selle perioodi sülearvutitest.
* Leonid P. - ICQ. Oleks võinud ka selle ära mainida, et selle algne eesmärk oli kaasmängijate leidmine Blizzardi onlain-mängudele nagu Starcraft jt (mis kasutavad fikseeritud mängijatearvuga kaarte) ja nime loetigi "I seek you".
* Talis P. - animeeritud GIF-id. Täpsuse mõttes aga tuleks mainida, et palju kasutati ka staatilist, liikumatut GIFi (vana aja veebis, kui HTML 2.0 hakkas graafikat lubama, olidki esimesed toetatud vormingud GIF ja JPG), mille hiljem on suures osas välja vahetanud PNG-formaat.
* Eke-Martin P. - see pilt vana aja spämmist on vahva.
* Reio O. - äramainimine tuleb originaalse esituse eest.
* Marjam N. - MUD. Kunagi oli see ka siin ülikoolis päris tõsine eksmattide põhjus.
* Joosep Mart M. - veel üks piiparilugu.
* Platon M. - see lühendi "OMG" lugu oli päris põnev lugemine.
* Ronald-Reigor L. - kaks tehnilisemat, aga huvitavat näidet.
* Gen L. - veel kaks.
* Liisa K. - teleteksti kirjeldus on üsna hea. Seda asja kohtas aga ka meile lähemal - päris kaua aega oli see olemas Soome TV-s ja lühemalt ka Eestis.
* Fred K. - veel üks Minitel, aga siin on paar head "pointi" ära toodud.
* Kristjan K. - lühivaade netipahanduste päritolule.
* Jevgenia D. - audiokassetti kasutati välismäluna (ehk kõvaketta aseainena) päris mitmetel varajastel koduarvutitel (kassett tuli "maha mängides" arvuti mällu lugeda ja siis programm seal käivitada).
* Aleksandr B. - ADB on huvitav näide vähese tuntuse tõttu (kuna Apple hakkas siinmail levima alles hiljem, kui seda liidest seal enam ei kasutatud).
* Madrid B. - tõdemus, et kosmoses kasutatakse üsna vanu süsteeme. Muide, IT kosmoses (alates Pioneer 10-st ja Voyageridest) oleks ka väga huvitav rühmatööteema.

Lisaks "autahvlile" oli aga ka sel korral päris palju lihtsalt piisavaid kirjutisi. Positiivne märkus: päris palju kohtas sel nädalal korralikku tekstisisest viitamist kasutatud allikatele. Tubli!

Mõnel juhul oli "surnud" tehnoloogiate hulka pakutud ka asju, mis ilmselt siiski on veel üsna elusad (kasvõi C-keel või tekstipõhine kasutajaliides).

Aga paar jorinat ka:
* Näited kippusid päris palju korduma (põhjusi võib olla mitmeid, aga...). See on nüüd jälle see võitluskunstidest tuttav tüüpküsimus: kas õpilane tahab musta vööd - või tahab ta kunsti selgeks saada...
* Mõned kirjutasid üldisemalt teemast, mitte aga ülesande püstituse järgi. Üldiselt panin seekord punktid ära (kui otseselt "metsa" ei läinud), aga "autahvel" jäi andmata. Blogiülesanne on nädalatekstide lõpus "Uuri & kirjuta" all - paluks kirjutamisel lähtuda sellest, mitte vaid üldiselt nädalateemast.

Ja lõppu tehniline märkus: veenduge, et blogi RSS töötab. Paaril inimesel on sellega natuke probleeme olnud, pean neid blogisid käsitsi külastama.


Foorum

Alustaks seekord siin pisikese virinaga - teemadevalik ja osalus on endiselt korralik, aga mõned (kaugeltki mitte kõik!) sõnavõtud kipuvad olema lühikesepoolsed (ehk saaks natuke pikemalt kirjutada kui 1-2 lauset?). Foorumiteemade arv on meil juba nii suur, et need ei mahu Nabble'is ühele lehele enam äragi - ehkki otseselt muud sellest midagi ei ole, kui et liiga paljude teemade korral on olemas risk, et mõned neist jäävad tühjaks ja teema autor võib end ebamugavalt tunda.

Aga muidu toimis foorum kenasti. Mingisugused spämmerid on küll selle foorumi üles leidnud ja püüavad siia aeg-ajalt rämpsu muneda, aga esialgu vist saab nendega hakkama (kasutaja väljaviskamine koos sisuga on Nabble'is suhteliselt lihtne - õnneks on nad piisavalt tainad, et jätta enda sodi otse esilehele, kust selle kiiresti kätte saab). Kui massilisem invasioon peaks tekkima, laseme sisse ainult omainimesed.

Huvitavamatest teemapüstitustest mainiks seekord ära Timur H. botnetiküsimuse (tõsine ja huvitav teema, sobib ka rühmatööle), Marjam N. "virtuaalolümpia" (intrigeeriv mõte), Jevgenia D. küsimuse informatsioonist ja hinnangutest ning Ilya K. mõtte info "pähe laadimise" kohta (mul endal tuli seepeale meelde üks kuulus film ja "I know Kung Fu!"...); Gleb P. nostalgiateema oli küll lihtne valik, aga tore lugemine siiski - sedasama ütleks Ander A. nutitelefonieksperimendi kohta.  Henry A. optsioonid vs palk (nädalat polnud märgitud) läks praegu 2. nädala alla, aga võimalusel üritan "liigseid" punkte mujale sokutada. Üldiselt aga tahaks endiselt teemadele numbreid saada. Mõned peale keskpäeva laekunud postitused (näiteks Kristina A. omad) saavad foorumis taas punktid järgmisel korral. Kui aga midagi on õigeaegselt tehtud ja punktid puudu, paluks muidugi teada anda.

Meenutan ka, et foorumis saab punkte kuni kaks nädalat tagasi kirjutades, seega algaval, 3. nädalal on veel viimast nädalat punktiarvestuses 1. nädala teemad. Alates järgmisest esmaspäevast nende eest enam punkte ei saa - seega kel veel pole 1. nädalas 2 punkti foorumi eest, võivad olukorda parandada.

Jõudu jätkamiseks (ja mõelge ka rühmatöö teemad nädala jooksul välja)!
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Iganädalane tagasiside

kaidokikkas
Administrator
In reply to this post by kaidokikkas
Tervitus!

Kolmas nädal läbi, tänaseks on 191-st deklareerinust aktiveerunud 161 ehk puudu on veel 30 inimese blogid. Paar nädalat on veel mõeldav juurde tulla (kirjatööd valida enam aga ei saa, seega tuleks tõenäoliselt eksam teha).


Üldised märkused

* Tänaseks tähtajaks registreeriti kokku 22 kirjatööd - nendest on seekord juttu allpool eraldi sektsioonis.
* Endiselt oleks palve seadistada mõned blogid näitama kogu postitust, mitte ainult algust ("Loe edasi/Continue reading").
* Tähelepanuks: siin kursusel on kolm pikemat lugemistükki, mida nädalablogimise jaoks lugema peaks. Esimene neist tuleb järgmisel nädalal, seega paluks aega vastavalt planeerida!


Kirjatööd

Nagu eespool öeldud, registreeriti 22 tööd kokku 96 kirjutajaga, seega üle poole praegusest aktiivsest seltskonnast valis selle võimaluse. Lugesin õigeaegselt registreerituks nii minuga ühendust võtnud kui ka lihtsalt wikisse end kirja pannud rühmad - ühendusevõtmise eeliseks oli võimalus arutada teema sõnastust ja seda vajadusel muuta. Praegu tahaks tõsiselt ära muuta ainult ühe teema, mis on ohtlikul määral liiga suur ja üldine - "IT mõju ühiskonnale". Lisaks soovitaks IoT tiimil leida natuke täpsem sõnastus ja tumeveebi seltskonnale soovitaks pealkirjaks "Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused". Kõik eespoolnimetatud aga on loetud õigeaegselt registreerunuks ning võivad tööd alustada.

Enamik seltskondi on 4-5 liikmega, kaks tiimi on kolmesed. Viimastel on selles mõttes selg vastu seina, et ärakukkumisi ei saa lubada - kahekesi ei anna enam rühma välja. Aga kui kõik kolm lõpuni välja veavad, läheb töö arvesse.

Osa teemasid on väga huvitava vaatenurgaga, mõned teised on üldisemad - viimastel on senise kogemuse järgi ka suurem oht kopipeisti libiseda. Tahaks ikka ise tehtud töid.


Blogimine

Seekordne ülesanne oli uue meedia mõju traditsioonilisele ehk tavameediale, tuues eraldi välja kõige positiivsema ja negatiivsema aspekti (vaatenurk oli eelmiste aastatega võrreldes veidi muutunud).  Paremate kirjutajatena tooks seekord välja

* Dariana A. - kahetine mõju "kolmetähelistele organisatsioonidele". Ühelt poolt on see suur infoallikas, teisalt on see aga nii suur ja segane, et mõnes kohas pigem takistab uurimist. Meenutaks, et ka Tor ja tumeveeb on alguse saanud USA luureorganisatsioonide töövahendina.
* Arne A. - paar head punkti (näiteks FOMO ehk Fear of Missing Out). Muide, nendest siin mainitud Egiptuse sündmustest tehti selle kursuse ingliskeelse versiooni siiani üks parimaid seminariettekandeid.
* Markus Johan A. - hästi sõnastatud tavameedia põhiroll (info korrastamine ja vahendamine). Olen ka 100% nõus, et seda täidetakse paraku järjest halvemini.
* Aleksandr B. - ostetud uudised ("sisuturundus") ja propaganda.
* Artur B. - uudisevood kui kahe meedia ühenduslüli. Paraku tundub, et RSS/Atom ei saavutanud kunagi täit populaarsust ja tänaseks on selle kasutus pigem kadumas.
* Jevgenia D. - mitu head tähelepanekut (eriti "pealtnägijatest saavad reporterid").
* Daniel G. - info kättesaadavus on mõlemasse rolli (pos/neg) pandud. Tuleb nõustuda.
* Ahto J. - hea kirjutis, aga selle konkreetse isikunimega traditsioonilise meedia toodete taga on seis viimasel ajal tunduvalt halvemaks läinud (näiteks Eesti puhul võib näiteks tuua Postimehe ja Äripäeva juhtkirjad, mis on sisuliselt anonüümsed).
* Jesse Johan J. - paar head tähelepanekut (korporatiivmeedia esiletõus, vähemuste hääl sotsiaalmeedias).
* Romet Tony J. - "igamehe ajakirjanduse" positiivne aspekt.
* Mihkel J. - eelmise tume pool ehk lollusevõimendi efekt (suvaline rumalus, mis satub suurfirma algoritmide veskisse ja mida võimendatakse kümnekordselt) ja "iseenda mõttemaailma lõksujäämine" (ehk kajakambrid).
* Kristjan K. - ajaloo säilitamise aspekt (kõige parem näide võiks olla Interneti Ajamasin ehk Wayback Machine). Samas taskuhääling (podcast) on minu arvates üsna individuaalne, mõnele sobib ja mõnele mitte (minule ei ole see kunagi sobinud, ilmselt olen liiga visuaalse infoomandamisega).
* Kaspar K. - tuimestumine ja "teemade äraviskamine" (ehkki kajastatav probleem ise ei ole kuhugi kadunud).
* Aleks L. - suunamudijad ehk influencerid.
* Gen L. - meedia "odavnemine" (erinevad VIP-id ei pea enam pingutama), ajakirjanike tasemelangus (ütleks, et paraku on see sügav ja üsna mitme tahuga, mitte üksnes varasemast kehvem haridus), samuti süvavõltsingutega kaasnevad ohud.
* Kelly L. - see, et mitte keegi ei viitsi lugeda teenusetingimusi (seal võib olla igasugu ebameeldivaid asju!).
* Kaisa L. - hea lugemine ja korralik viitamine. Muide, "boomer" on täisnimega baby boomer  ehk ca 1946-64 sündinu - Eestis praegu ca iga viies inimene, seega "OK boomer" -sildiga vehkijat ei tasu ülearu tõsiselt võtta.
* Karl Stefan L. - spordiajakirjanduse näide.
* Matthias L. - see mullide tekke kirjeldus on hea.
* Vitali L. - need paar rõhutatud lauset võtavad "suure pildi" hästi kokku.
* Tanel L. - hea lugemine (nutitelefoni kui ainsa vajaliku seadme roll on hästi kokku võetud), paar põnevat viidet.
* Platon M. - huvitav kirjutis; see ökoloogiline faktor ehk "ärge raisake paberit igasugu jama peale" on ka hästi tabatud.
* Joonas M. - see meedia arengu pilt.  Ehkki ma tahaks seda rida jätkata: järgmine oleks mingi otaku või hikikomori-laadne kõrend, kes on üleni wearable computinguga kaetud, aga hakkab uuesti longu vajuma.
* Joosep Mart M. - tarbijast panustajaks; raamatud kui elitaarne kraam. Ma arvan, et siin on natuke võrreldav moment ülikooli lõpetamisega: oluline pole mitte teadmised, vaid enese püsivuse tõestamine (suutsin raamatu läbi lugeda või kooli ära lõpetada).
* Reio O. - "täiskuuööl näpp ninas liivakarjääris". Johhaidii... Nii need legendid sünnivad.  Ja märkus "enda liistude" valimisest on ka täppi.
* Alex O. - veel üks hea kirjeldus mullide tekkimisest.
* Maido P. - head näited traditsioonilise meedia muutumisest uue meedia mõjul ("Saada vihje" jt).
* Talis P. - see "puust ja punaseks" näide lõpus.
* Mikkel P. - üks põhjalikumaid käsitlusi sel nädalal.
* Leonid P. - veel üks. Siin on ka mõned vastuolulised küsimused sees (kasvõi meedia finantseerimine - kas USA selgelt määratletud kallakutega meediamaastik on parem või halvem kui selle Lääne-Euroopa vasakliberaalse dominandiga analoog? Tsensuur muidugi ka - kustmaalt on liiga vähe või palju? Kes otsustab?).
* Silver P. - ja veel üks; taas kord on mõned punktid mitmeti vaadeldavad (näiteks see, kas uus meedia on muutnud vana läbipaistvamaks või kuivõrd aitab valitsuse kontroll meedia kvaliteeti tagada).
* Gleb P. - "Vähem raha, rohkem avameelsust" on päris ilus mõte.
* Mathias R. - autorite kompensatsiooni küsimus. Creative Commonsist aga räägime siin kursusel veel lähemalt juurateemade all.
* Laura R. - kultuuride segunemine uues meedias (tegelikult tuleks aga rääkida ka kokkupõrkest; vt kasvõi omaaegsed ISISe videod) ja funktsionaalse lugemisoskuse tähtsus.
* Karl R. - inimene kui toode, mida müüakse (tegelikult juba vana tarkus sotsiaalmeedia kohta).
* Silver Mihkel S. - hästi välja toodud suhtlusviiside erisus (uue meedia puhul on info vastuvõtja aktiivsem pool).
* Katre S. - hea metafoor alguses.  Ja taas infoliikuvus mõlemas küsitud rollis.
* Dmitri S. - veel üks üsna hea ja põhjalik vaade.
* Stenver Su. - clickbait, paywall ja muud ahnusemärgid.
* Vitali Z. - lõppjäreldus.
* Veiko T. - huvitav vaade voogedastusele Internetis.
* Andžei V. - emootikonid on hea tähelepanek, aga kas nad ei vii meedias kasutades liiga suurte lahtriteni (näiteks kui valida on ainult ,  ja  )?
* Thomas V. - huvitavad mõtted ja mitu head viidet teksti sees.

Paar märkust:
* Nagu mainitud, oli selle (ja mõne teisegi) ülesande sõnastus veidi teistsugune kui varem. Mõned ilmselt guugeldasid vanu blogisid ja ei pannud seda tähele...
* Paar postitust olid kahtlaselt ühte nägu (kasvõi seda pilti nägi ikka päris kõvasti). Esialgu torkima ei hakka, aga loodetavasti ei muutu see levinud lahenduseks.
* Väike palve oleks kasutada kirjutamisel rohkem kui vaid üht allikat. Mõned kirjutised, mis esmapilgul näisid huvitavad, osutusid lähemal lugemisel enam-vähem tõlkelugudeks ühestainsast allikast - see ei ole lõputöö konteksti silmas pidades hea harjumus.
* Veel üks asi: siin kursusel ei hakka ma igast kirjaveast ja -lohakusest kohe kinni, aga osades kirjutistes kipub neid praegu natuke liiga palju olema (NB ma ei mõtle siinkohal neid osalejaid, kelle jaoks eesti keel on võõrkeel). Ülikooli kirjalikud tööd (eriti muidugi lõputöö) peaks olema kirjutatud korrektselt (ka slängi ja kõnekeelt annab korrektselt kirjutada) - see kursus on paras koht treenimiseks.
* Positiivse noodiga lõpetades: päris mitmes kirjutises oli jälle rõõm näha korralikku viitamist allikatele.


Foorum

Foorum töötas endiselt täistuuridel ja materjali tuli kõvasti juurde. Uutest aruteludest tõstaks esile Marjam N. kassipilditeema (tõsisem, kui esmapilgul võib tunduda), Vitali L. netikeelamise ja Eke-Martin P. andmekogumise teema. Ilya K. YouTube'i, Daniel V. clickbait'i ja Marija T. tsensuuriteema lugesin 3. nädala alla, Erik M. elektrihinna teema sobib algava nädala infoühiskonna alla (autorid võiks teemale nädala numbri lisada).

Kuna 3. nädal sai läbi, siis nüüd on 1. nädala teemad foorumis suletud - s.t. kirjutada võib, aga sealt enam punkte ei saa. 2. nädala teemad on aga lahti veel nädal aega, seega kes pole sinna veel 2 punkti eest midagi tekitanud, võib veel algaval nädalal seda teha.

Jõudu jätkamiseks!
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Iganädalane tagasiside

kaidokikkas
Administrator
In reply to this post by kaidokikkas
Tere jälle!

Neli nädalat kursust seljataga, järgmisel nädalal on juba 1/3 läbi. Rühmatööd on registreeritud ja suur hulk inimesi (loodetavasti) töötab nende kallal.

Enne kursuse juurde minekut aga üks natuke üldisem jutt, mille inspireerisid mõned viimased esmaspäevased personalikoosolekud IT kolledžis. Nimelt tasuks rahval endamisi mõelda ühe tulevase karjäärivaliku ehk peale lõpetamist ülikoolis jätkamise peale. Võrreldes 20-30 aasta taguse ajaga on see täiesti arvestatav võimalus (sh majanduslikult), aga eeldab reeglina pikemalt õppimist ja ka teatud isikuomadusi. Seoses sellega soovitaks neil, kelles see väljavaade ehk huvi tekitab, kaaluda ülikoolis mõne huvitavama õppeaine juures õppeassistendina katsetamist - sel teemal tasub õppejõududega rääkida (isegi tulevastes ITSPEA voorudes oleks see põhimõtteliselt mõeldav, ehkki siiani pole siin assistente olnud). Kui kellelgi sügavam huvi tekib, võib arutada.


Üldised märkused

* Inimeste arv kursusel nädalaga ei muutunud, blogisid on kirjas 161. Mõni üksik ehk läbib kursuse ka muul viisil (ilma blogimata tegelikult saab - foorum, rühmatöö ja eksam annavad kokku piisava numbri), aga üldiselt kipub see näitama ka aktiivsete osalejate arvu. Aga 161 on siiski päris soliidne number.
* Erandkorras lisandus veel üks rühmatöö (registreerumine toimus õigeaegselt, teema sõnastuse arutamine venis), nii et nüüd teeb rühmatööd üle saja osaleja.


Blogimine

Nagu eelmisel korral mainitud, on kursusel kolm pikemat lugemisülesannet ning esimene neist oli antud tänaseks. Valida sai kahe nüüdseks juba vanema visioonidokumendi vahel (üks eesti- ja teine ingliskeelne) ning kirjutada tuli veidi tagantjäreletarkust ehk seda, millised seal mainitud põhimõtted ka päriselt realiseerusid ning millised jäid unistusteks. Mitmed lugesid ülesannet vist veidi ülejala ja tegid karistuseks topelttööd - lugeda tuli ÜHT pakutud tekstidest, mitte mõlemat...

Selle nädala äramärkimised:
* Hugo Johannes V. - Eesti kultuuripärandi säilitamise (sh fonoteekide digiteerimise) küsimus.
* Andžei V. - mõlemad lugemistükid läbi loetud. Eestikeelse analüüs on aga põhjalikum.
* Robert U. - üks väheseid Himase kirjutise lugemisi. Natuke lühike arvamus, aga mõlemad punktid (globaliseerumine ja loomemajandus) on üsna hästi tabatud.
* Sten T. - põhjalik kirjutis korraliku viitamise ning mitme hea tähelepanekuga (näiteks innovatsiooni vähesus).
* Liina T. - eesti keelt käsitlev osa.
* Veiko T. - põhjalik Himase tsitaatide "läbinärimine". Üks naljakas kirjaviga ka ("uba" asemel on "iba").
* Vladislav Š. - asjalik statistikatugi näidete selja taga.
* Dmitri S. - jälle mõlemad dokumendid läbi loetud, mitu head mõtet. Mõne asjaga pole hästi nõus ka - näiteks Eesti kui "tavaline endine nõukogude vabariik"... Vahe näiteks Kõrgõzstani või isegi Valgevenega oli ikka juba 1991. aastal päris korralik; lisaks puudus enamikul nn vabariikidest varem üldse arvestatav kogemus iseseisvusega. 100% e-hääletusse suhtuksin ka ettevaatlikult.
* Katre S. - veel üks hea jupp statistikat. Tagumise punkti osas aga ma ise küll ei nõustu.
* Getter S. - mõtlemapanev märkus Eesti muuseumide kohta. Mitmes kohas on küll olemas erinevad liitreaalsuse elemendid kohapeal tarbimiseks (näiteks ERMis), aga veebis võiks tõesti palju enam olla.
* Karl R. - üks väga väheseid, kes tõi eesti keele välja positiivses võtmes. Vaatame kasvõi erinevaid e-teenuseid, mis on kõik eesti keeles olemas (tarkvara tõlgete kvaliteet on ebaühtlasem).
* Richard R. - head tähelepanekud tööhõive osas.
* Laura R. - lõpumärkus on täkkesse. Infoühiskonna tagupool.
* Martin R. - privaatsuse aspekt.
* Kätlin R. - taas eesti keele osa. Samas ei ole iPhone'i eestikeelsus kindlasti Eesti riigi teha, see on puhtalt firma suvast sõltuv.
* Triinu P. - huvitav Eesti vaade Himase tekstile.
* Gleb P. - asjalik probleemipüstitus eesti keele teemal.
* Silver P. - riigiportaali tähtsus, tervikuna korralik ja põhjalik kirjutis.
* Mikkel P. - väga põhjalik analüütiline lugu, korralik viitamine ja hulk allikaid.
* Maido P. - hästi välja toodud kolme majandusmudeli võrdlus Himase kirjutises.
* Marek O. - head näiteviited jutu illustreerimiseks.
* Reio O. - mitu head punkti nii keeleteema kui hariduse kohta (seda, et paljalt tehnoloogiast ei piisa, näitas juba Tiigrihüpe).
* Darja O. - mõtlemapanev näide eesti kirjanikust ja venekeelsest Wikipediast.
* Olga N. - kriitilised märkused "targa tarbimise" teemal.
* Joosep Mart M. - tervishoiusüsteemi kriitika. Tuleb nõustuda väitega, et pandeemia tõi välja mitmed kitsaskohad.
* Emil M. - andmelekete osa; korralik viitamine.
* Markus M. - "Märka marti!" kui uutlaadi kultuuritalletuse näide. Tegelikult leidub selliseid põnevaid kultuurileide veel mitmeid (kasvõi mitmed pandeemia-ajastu muusikaesitused).
* Kati L. - digimeditsiini "pärlid".
* Karl Stefan L. - personaalse lähenemise nappus haridusest (IT-st hoolimata).
* Kaisa L. - mitmed head mõlemalt-poolt-märkused erinevate arengukava punktide kohta (aga näiteks virtuaalkogukondade kasvu oleks võinud ka tuua välja selle miinuspoole kajakambrite näol).
* Gen L. - kaks head (ja vähe kajastatud teemadel) arutelu, korralik viitamine.
* Liisa K. - ladusalt loetav mõttearendus Himase raporti teemadel.
* Timo K. - e-residentsuse tulemused. Aga... Kas puudujäägina mainitud tööhõive ei või osaliselt takerduda e-residentsuse taha?
* Stefan K. - probleemid kultuuripärandi digiteerimisega.
* Fred K. - hästi välja toodud võrguühenduse probleemid; väga korralikult viidatud.
* Roland K. - hea märkus veebiteenuste kasutatavuse kohta.
* Ilya K. - väga hea terviklik ja arutlev artikkel.
* Kristjan K. - paar head punkti "mittetarka tarbijat" varitsevatest ohtudest.
* Hanna I. - mõned head tähelepanekud Himase raportist.
* Alice B. - mõlemad pooled on hästi kirjutatud, eriti aga tervishoiu osa.

Veidi jorinat ka:
* Üldiselt kirjutati rohkem eestikeelse dokumendi põhjal, paar inimest kirjutas aga taas ülesandest üldse mööda - olgu siis veel kord öeldud, et blogiülesanne asub nädalateksti lõpus!).
* Taas kord esines üksjagu dubleerimist (vt kasvõi fraasi "Bolt ja Wolt" esinemissagedust postitustes)... Ameerikamaa kräkkerid ütlevad selle peale: "U53 UR PWN H34D D00D!"
* Üksjagu halva üllatusena teeb murelikuks (õigemini küll pigem kurvaks) levinud suhtumine eesti keelde (ja paraku just eesti emakeelega inimestel). Julgen väita, et inimene, kes ei suuda enda emakeeles hästi väljenduda, ei suuda seda ka teistes keeltes (ka inglise keeles mitte): juurpõhjuseks on tegelikult mõttelaiskus (aju ei suuda/viitsi kogu suust/näppudest väljuvat materjali ära töödelda). Muide, soomlased on juba aastakümneid KOGU enda IT-sõnavara ära tõlkinud (vrdl "käyttöjärjestelmä" ja "operatsioonisüsteem", "tavu" ja "bait" jne jne) - aga ju neil on enda "kadakarootslus" juba sajakonna aasta eest läbi põetud.


Foorum

Foorum toimis endiselt kenasti, aga oleks palve: katsuks siiski kirjutada nädalateemadel. Praegu ilmus sinna suhkru tarbimise teema, mida on ikka väga keeruline infoühiskonnaga ära siduda - ma jätan selle punktiarvestusest välja. Kaks nädalat saab järele kirjutada, nii et soovijad saavad teha postituse(d) mõnda natukene asjakohasemasse teemadesse (õnneks on seal ka neid küllalt; vt kohe allpool). Mõned teised teemad oli sel korral ka ikka üsna lõdvalt nädalaga seotud. Katsume edaspidi natuke täpsemad olla.

Nädala paremate teemapüstitustena tooks aga esile Markus Johan A. küsimuse Eesti digiriigi stagneerumisest, Henry A. töönädala küsimuse (eeldusel, et jutul mingi seos IT-maailmaga säilib...), Jevgenia D. robotiteema (seal annab tegelikult päris huvitava mõttearenduse teha - kui jätta paika piirang, et roboteid võib olla ainult üks!),  Platon M. kaugarstiabi küsimuse, Taeri S. töö- ja puhkeaja teema, Jaanus L. küsimuse e-spordist olümpiamängudel ja Jevgenia D. pandeemia ja tehnoloogia arutelu. Mõned postitused tulid taas peale keskpäeva ja saavad punktid nädala pärast.

Neljas nädal sai läbi ja sellega nihkus punktiarvestusest välja ka 2. nädal, seega algaval 5. nädalal saab punkte 3. nädala ja hilisemate teemade eest. NB! Jälgige postituse aega, kui kirjutate 2 nädalat hiljem - kui keskpäev kukub, on teema punktide osas lukus! Ja ikka meenutan, et teemadele võiks nädalanumbrid panna (mõnel ei ole).


Jõudu!
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Iganädalane tagasiside

kaidokikkas
Administrator
In reply to this post by kaidokikkas
Tervitus!

Kursusest on tänasega esimene kolmandik edukalt selja taga. Enamik seltskonnast teeb korralikult tööd - aga loodetavasti jääb aega ka rühmatöö jaoks.


Üldised märkused

* Tabel näitab tänasest ka igaühe punktisummat. Edukamatel on juba üle 20 punkti koos (ühel isegi 30; arvestame, et lõpus lisab rühmatöö sinna otsa paljudele keskeltläbi 25 punkti).
* Veel kord: ärge rühmatööd viimasele nädalale jätke. Varem valmis saada on alati lubatud ning see teeb ka õppejõu elu lihtsamaks, kui mõned neist saab juba varem läbi lugeda ja lõppu ei jää korraga 200 lk lugemismaterjali (lisaks tavalisele nädalatööle).


Blogimine

Sellenädalane teema oli ehk lihtsamate seast ning jutuks oli võrgusuhtlus ja netikett. Huvitav on märkida, et Virginia Shea netiketiraamat on Interneti mõttes eelajalooline (ajast enne Facebooki ja sotsiaalmeediat), aga need põhimõtted on minu arvates pea eranditult kohased ka tänapäevases võrgumaailmas (mõnele on aja jooksul uusi aspekte isegi lisandunud). Ülesandeks oli seekord ühe Shea käsu lähem kommenteerimine ning ära märgiks järgmised kirjutajad:

* Renat A. - Shea adminnide käsk "Garry's Modi" näitel.
* Markus Johan A. - põnev näide Redditist. Üsna tõenäoliselt oli see järjekordne infooperatsioon - muide, seljataga põlglikult "kasulikeks idiootideks" kutsutud naiivsete lääne vasakintellektuaalide enda heaks töölepanek oli juba Lenini ja Stalini "organite" üks teguviise; ju jätkub neid tänapäeval ka Redditisse...
* Ander A. - konto lahtijätmise näide. Vanadel leebematel aegadel oli sedalaadi praktika näiteks Georgia Tehnikaülikoolis tuntud kui "baggy pantsing" ja sellisena isegi poolametlikult sallitud - kahjuks tänapäeval on ajad mõnevõrra hullemad.
* Jevgenia D. - see mõtteavaldus oli küll kordades pikem kui sellenädalane keskmine kirjutis... Seal on mitmeid toredaid mõtteid.
* Taavi H. - see kahe nupu koomiks võtab asja mõtte kenasti  kokku.
* Hanna I. - hea tähelepanek selle kohta, et vahel paluvad kasutajad ise adminnil võimu kuritarvitada.
* Kristjan K. - asjalik üldine analüüs käskude kohta. Samas ei ole minu arust 4. käsk vananenud - kasutatavad ribalaiused on üle maailma ikka väga erinevad. Ja enda lähikonna võrguliikluse reostamine (kasvõi FB-s) on endiselt probleem.
* Ilya K. - see Piiblist pärit lugu on selles kontekstis täitsa aktuaalne.
* Fred K. - huvitavad mõtted nõuküsimise ja -andmise teemal. Soovitav lugemine oleks siin ka "Kuidas targalt küsida" (seal on viide ka ingliskeelsele originaalile).
* Erik Johannes K. - mõtlemapanev näide koerteloo näol.
* Ats K. - see restoraninäide on päris andekas.
* Stefan K. - hea tähelepanek selle kohta, et millegi "jagamiseks" tasub seda esmalt ise tunda.
* Liisa K. - hea näide tööalase kirjaga. Muide, see pilt tõi meelde ühe jaapani vanasõna, mis sobib ka selle teemaga: "Mida kõrgemale ronib ahv, seda kaugemale paistab tema taguots".
* Gen L. - paralleel tänavapildiga (ja Pekingi tänavalaterna lõhkumine eemalt).
* Ronald-Reigor L. - päris mitu head näidet.
* Kaisa L. - aus näide elust.
* Vitali L. - hea näide õpetajatest ja distantsist. Ise arvan, et üldjuhul on kursuse toimumise ajal (või vähemalt tundide ajal) teatav distants vajalik (võiksin paralleeli tuua ka võitluskunstidega - õpetaja või vanema õpilasega võib seal enamasti trenniväliselt täiesti mitteametlikult suhelda, trennis aga on reeglina hierarhia selgelt paigas).
* Tanel L. - lahe väike trollimine.
* Sten Martin L. - mõned üsna head selgitused DotA kogukonna toksilisuse kohta (LoL olevat mõnedel andmetel veel hullem).
* Markus M. - netimüra teema (nagu eespool juba mainitud, ei ole Shea 4. käsk aegunud, eriti just ajaraiskamise vältimise osas).
* Platon M. - hea näide vahimehe arvutiga.
* Kristi M. - märkus sõnumile kohese vastamise kohta.
* Joosep Mart M. - kodusõjad mängudes.
* Reio O. - sarnaselt Kristi M.-ga, aga teravamas vormis.
* Marek O. - hea näide ühest adminnist. Vahel ei peagi suurt sigadust tegema, et kogu projekti õhku lasta.
* Eke-Martin P. - Dunning-Kruger.
* Silver P. - päris hea pilt maalitud, lõppjäreldus on ka sümpaatne.
* Brent P. - "Näe hea välja" pahupool.
* Karl R. - kaks head punkti. Esimest neist olen ise korduvalt kasutanud (ja sellega võib võhiku üsna ära ehmatada - see näitab väga hästi, millisel tasemel n.ö. keskmise inimese turvateadlikkus paraku on).
* Aleksei R. - heas mõttes propaganda õigesti kirjutamisele.   Muide, kui keegi tuleb jutuga, et netis ei pea õigesti kirjutama, siis võib vastu küsida: "Kas sa tahad, et su kirjaoskamatus säilib avalikult järgmised 50 aastat inimeste naerualusena?" (mõtleks kasvõi Interneti Arhiivi peale).
* Taeri S. - meenutus Mängukoopast.
* Katre S. - "Google'i üledoosi" fenomen on vahvalt välja toodud.
* Dmitri S. - hea mõtlemasundiv teemaarendus jälgede jätmisest.
* Vitali Z. - sümpaatne pilk ühe kuulsa onlain-mängu "tuletõrjujatele".
* Veiko T. - "Aga mul töötab."
* Reino V. - hoiatav lugu üürilepinguga.
* Roman V. - "Käitu sama malli järgi" ümberpööramine on leidlik.

Märkused:
* Mõned postitused kipuvad liiga napiks jääma - 2-3 lausega ei jõua kuigi palju huvitavat öelda. Tahaks natukene pikemalt.
* Üldjuhul ei tasu nädalatekstist materjali otse enda blogisse kopeerida, õigem oleks sinna viidata. Saan aru, et mõnel inimesel on eesti keeles keeruline kirjutada - aga proovige ikkagi ise (olen korduvalt öelnud, et kui eesti keel on võõrkeel, siis kirjavigade kallal ei nori).
* Blogimise puhul on nädalatähtaeg endiselt esmaspäeva keskpäeval. Mõned on kirjutanud ka selgelt hilinemisega - olen praegu pannud vastavalt hilinemisele 1-2 punkti, aga punktid on tagatud vaid tähtajaks kirjutades! Kui on näha, et ei jõua, tasuks pigem ajapikendust küsida.


Foorum

Toimis üldiselt kenasti, ehkki ühe teemaga tekkis taas asjakohasuse küsimus (aga see sai jooksvalt lahendatud - arvestan seda eelmise, 4. nädala infoühiskonna teemana). Huvitavamate uute teemapüstitustena mainiks sel korral ära Mariam N. küsimuse moraalse kahju kohta, Jevgenia D. virtuaalreaalsuse (ja samas teemas eraldi mütsikergitus Mikkel P.-le kursuse ajaloo ühe kõige põhjalikuma foorumipostituse eest!), Aleksei R. kirjaoskuse teema (mis on palju tõsisem, kui see ehk mõnele tundub!), Markus Johan A. küsimus võrgusuhtluse mõjust päriselule ("veebisuhtlus" on siin natuke ebaõnnestunud terminivalik, suheldakse ka serverites, mobiiliäppides jm), Illimar K. kajakambrite arutelu ja Gleb P. internetiarmastuse küsimuse (jälle märksa tõsisem teema kui esmalt võib tunduda).

Kuna lõppes 5. ja algas 6. nädal, siis on järgmisel nädalal lahti foorumiteemad alates 4. nädala omadest. Kolme esimese nädala teemadesse võib kirjutada, aga sealt praegu enam punkte ei saa. Palun nädalanumbreid endiselt jälgida. Ja taas kirjutasid mõned vahetult peale keskpäeva, need punktid tulevad nädala pärast.


Jätkame samas tempos.

Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Iganädalane tagasiside

kaidokikkas
Administrator
This post was updated on .
In reply to this post by kaidokikkas
Tere!

Kuues nädal edukalt purki pandud...


Üldised märkused

* Muud väga ei olegi, aga tuletaks rühmatöid meelde. Igaks juhuks meenutaks ka, et töö peaks olema tervik (mitte lihtsalt kokkukleebitud jupid eri autoritelt) ning allikate kasutus peaks olema akadeemiliselt korrektne.
* Siiski: et lisandunud on vahepeal veel mõni inimene, uuendasin ära blogide ja foorumi OPML-faili wikis osalejate lehel.


Blogimine

Sel nädalal oli järjekorras esimene kahest juurateemast ning tuli ette võtta teine kolmest pikemast lugemistükist - kahe "rootsi piraadi" 2012. aasta nägemus sellest, mis autoriõigustega valesti on ning mida sealt peaks ümber tegema. Ma ise ütleks, et nende lähenemine on üldise Piraadiparteide liikumise arusaamade taustal isegi üsna tasakaalukas...  

Huvitavamad kirjutised tulid seekord järgmistelt tegelastelt:
* Thomas V. - tore on näha aktiivset kaasamõtlemist väljapakutud punktidele. Fair use ehk motiveeritud mahus kasutamine on aga eeskätt sätestatud angloameerika süsteemis, rootslased on mandri-Euroopa süsteemis ja ilmselt sellepärast seda käsitlevadki.
* Roman V. - nagu eelmine. "Meistri ja Margarita" filmi näide on õpetlik.
* Andžei V. - Kuldmuna plagiaadinäide toob hästi välja selle, et siinne esimene punkt ei ole kaugeltki nii iseenesestmõistetav, kui esmapilgul võib tunduda.
* Taeri S. - märgiks ära torrentikasutuse kajastuse uurimist eri maade seadustest.
* Richard R. - õpetlik juhtum ühe torrentiga, millega Saksamaal pahandus tekkis.
* Martin R. - moraalsed õigused ja persoonade küsimus. Tõenäoliselt üksnes moraalsete õiguste rõhutamisest catfishing'u vastu ei piisa.
* Gleb P. - kontserdid vs salvestused.
* Silver P. - nõus, et voogedastuse (striimingu) levik viimasel aastakümnel on mõningal määral kättesaadavuse probleemi leevendanud.
* Mikkel P. - taas väga pikk ja põhjalik lugu.
* Talis P.  - huvitav küsimus pakutud 5-aastase tähtaja kohta.
* Eke-Martin P. - Chopini näide. Väitega "DRM ei kaitse midagi" tuleb vist ka nõustuda.
* Maido P. - Marilyn Monroe näide.
* Marek O. - mitu head tähelepanekut, näiteks DRM ja kasutajate kontroll seadmete üle.
* Anet M. - äramärkimine blenderimeemi eest (ma ise olen lõõpinud teemal "mõõdan enda kõhutuule sageduse ära ja annan kohtusse igaühe, kes julgeb samamoodi lasta" ). Loodetavasti asi siiski veel nii hull ei ole...
* Kristi M. - crowdfunding ja Patreon.
* Platon M. - Michael Cretu näide. Siiski, ta ei maksnud hüvitust kirikule (kirik üldiselt sellise reaga ei tegele), vaid kaebaja oli Polydori plaadifirma, kelle kaudu siin mainitud koor enda muusikat avaldas.
* Karl Stefan L. - monkey business ehk kuidas ahv oleks äärepealt autoriõigused omandanud.
* Ronald-Reigor L. - hea mõttearendus (paaris kohas vaidleks vastu ka), Sheerani ja Bachi näide.
* Oskar L. - huvitav küsimus remiksi kohta. Aga sel juhul kehtiks see ju mistahes kaverdamise kohta ("I Will Always Love You" oli Whitney Houstoni variandis märksa suurem hitt kui algselt Dolly Partoni esituses)?
* Stefan K. - üks väheseid kriitilisi hinnanguid.
* Fred K. - korralik viitamine seadustele.
* Ilya K. - paar vahvat mõtet (näiteks Interneti-Louvre).
* Kristjan K. - mitu "jah, aga" -momenti.
* Janne J. - võrdlused Eesti seadustega.
* Hanna I. - hea tähelepanek varjunime kasutava (väike-)autori väljaselgitamise keerukusest.
* Grete E. - hea küsimus koolile raha koguva heategevusürituse kohta.
* Alice B. - ärilise ja mitteärilise jagamise küsimus.
* Maria B. - huvitav märkus Marshalli saarte kohta. Leidsin, et nad tänaseks on siiski WIPO-ga ühinenud (kuid tõesti alles 2017).

Märkused:
* Sel korral oli eriti hästi näha, keda teema tegelikult huvitas ja kes tahtis lihtsalt asja kaelast ära saada (üsna tüüpiline postitus oli lihtsalt "piraatide" pakutud punktide üleslugemine). Punkte said mõlemad, aga teadmised läksid vaid esimestele. Kui kunagi rohkem aega leiate, siis on väga suur soovitus see teema uuesti üle käia - praegu on nädalatöödest väga hästi näha, et see valdkond on ikka päris võõras.
* Kirjutajaid oli seekord üldse mõnevõrra vähem. Võib-olla mängis rolli juriidiliste mõistete keerulisus - ent nii tarkvaraarendaja kui süsteemiadministraator peaksid selle valdkonna põhimõisteid tundma. Aga tahaks loota, et see ei tähenda rahva "ärakukkumise" algust.
* Paraku leidus ka selle teema juures... ütleme siis, et grupitööd. Ma olen siin päris mitu korda seda maininud, mingist hetkest võivad sanktsioonid rakenduma hakata.
* Mõned postitused olid lühikesevõitu ja said seetõttu 2 punkti.


Foorum

Liiklus oli endiselt korralik, ainult et sel korral andis tunda võõravõitu teema. Huvitavamate teemapüstitustena võiks sel korral välja tuua Roman V. küsimuse orbteostest ning Triinu P. VPNi teema (autoriõiguste kontekstis).

Pean aga veel kordama mõningaid juba palju korratud asju, millest kahjuks ikkagi kõik veel päris hästi aru ei ole saanud:
1. Kirjutage eeskätt nädala teemadel. Selgi korral oli foorumis materjali, mis ei ole üldse juriidikaga seotud (ning e-kuritegude rida oli selgelt turvalisuse vaates, seega punktid läksid 14. teema alla).
2. Loeb nädalanumber teema pealkirjas, mitte automaatselt teemasse postitamise aeg, 6. nädalal 4. nädala teemasse tehtud postitus saab 4. nädala punktid.
3. Palun endiselt jälgida foorumis 2 nädala piiri - algav nädal on juba seitsmes ja seega on foorumis avatud teemad alates viiendast. Olen teinud paarile inimesele erandeid, kuid reegel on kuni kaks nädalat tagantjärele. Seega 3. nädala teemad olid sel korral tegelikult juba kinni.
4. Foorumit hinnatakse keskpäevast keskpäevani postitamise aja järgi, mõned peale keskpäeva tehtud postitused saavad punktid nädala pärast.
5. Kui foorumiteema ei ole ühegi kursuseteemaga seostatav, siis tõstan ta "Muude teemade" alla ja selle eest punkte ei saa.


Jõudu uueks nädalaks!
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Iganädalane tagasiside

kaidokikkas
Administrator
In reply to this post by kaidokikkas
Tere!

Seitse nädalat on möödas, järgmise nädalaga saame üle kursuse keskkoha.


Üldised märkused

* Olen kursuse põhimõtetest rääkinud ja kirjutanud niivõrd palju, et tekib küsimus: kas need inimesed, kes tänaseks ei ole nendest ikka veel aru saanud, ei loe üldse tagasisidet?  Eelmisel korral kordasin tagasisides veel korra kõik üle, selle tulemusena kirjutati foorumis nädalateemast taas mööda...


Blogimine

Jätkus juurateema ning ülesandeks oli analüüsida litsentsi edasikandumisklausli ehk copylefti'i mõju tarkvaraprojektile. Nagu juba foorumis korduvalt mainitud, ei ole copyleft autoriõiguse (copyright) vastand - ehkki selle termini kasutusele võtnud Richard M. Stallman sellega kindlasti ka väikest trollimist mõtles. Edasikandumisklausel on palju väiksem ja konkreetsem asi, üks osa vaba tarkvara litsentsidest.

Sel nädalal mainiks ära järgmised kirjutajad:
* Arne A. - päris viisakas uurimistöö tehtud. Samas, GPL puhul tuleks tuttavate programmide juures vist ka Linux üldisemalt ära mainida.
* Aleksander K. - AGPLi erisus on hästi lahti kirjutatud.
* Fred K. - korralik lahtikirjutus, piisavalt allikaid ja viisakalt viidatud. Üks väheseid kirjutisi, kus eri astmete kaalutlused on hästi välja toodud.
* Markus K. - kas termin "piirvara" on enda välja pakutud? "Avavara" vastandina ta isegi sobiks, kuid minu arust ei ole see täiesti üheselt mõistetav (mille piir ja kuskohas). Pigem on "proprietary software" vastena hakanud juurduma minu enda poolt kunagi välja käidud "omanduslik tarkvara"/"omandvara" (mis muidugi ei tähenda, et paremaid termineid ei võiks välja pakkuda).
* Ronald-Reigor L. - veel üks korralik, analüüsitud ja viidatud materjaliga kirjutis.
* Kristi M. - Nodemaileri näide on huvitav.
* Erik Martin M. - viisakas lahtikirjutus, aga "public domain" tähendab natuke teist asja kui siin mõeldud (vabad litsentsid ei kuulu sinna).
* Sandra-Liis M. - valikukriteeriumid hästi välja toodud.
* Olga N. - raske teemaga hästi hakkama saadud.  See tabelina esitus on täitsa hea.
* Maido P. - algus on lõbus: "Sina oled kommunist! Ise oled!"...  Aga korralik ja omanäoline kirjutis.
* Mikkel P. - hea põhjalik kirjutis, Blenderi näide on huvitav.
* Taeri S. - LGPL eripära hästi välja toodud.


Märkused:
* Copyleft ei nõua tasuta levitamist, nagu mitmed seda kirjutasid - see on seesama "konks", mis GPL litsentsi juures. GPL nõuab vaba levikut, kuid iseenesest ei keela raha küsimist (seetõttu on Red Hat Enterprise Linux alati päris kallis olnud, ehkki lähtekood on GPL nõuete järgi vabalt levitatav)!
* Sel korral oli taas blogijaid vähem kui varem. Minul oli vähem tööd.   Aga loodan siiski, et seda järgmisel korral jälle natuke rohkem tuleb.
* Paraku tuleb veel kord öelda - kirjutage ise. Eriti veider oli sel korral lugeda neid Google Translate'iga tehtud töid, kus tõlkeprogramm tõsiselt hätta jäi (näiteid ei hakka tooma, võite ise OPML-faili abil otsida). Põhiline probleem sellise meetodi puhul on aga see, et n.ö. autor ei õpi sellest mitte midagi.
* "free software" (vähemalt selle FSF ja Stallmani mõistes, mida selle nädala teemas kasutatakse) on eesti keeles kindlasti just "vaba tarkvara", mitte "tasuta tarkvara" (praegu oli mõnes kirjutises kirjas, et "tasuta tarkvara ei pea olema tasuta" vmms).
* Juurateema lõpetuseks: sellega on see temaatika läbi.  Aga veel kord: tehke endale põhimõisted ja -litsentsid selgeks. Võhiklus selles vallas võib tulevikus reaalset raha maksta (kas siis kahjutasude või mahamängitud kasumivõimaluse näol).


Foorum

Foorumiliiklus kannatas blogidega võrreldes natuke vähem mahulanguse all. Mõned põnevad teemad tulid ka eelmisest nädalast, aga sellenädalastest märgiks ära Triinu P. mängumodifikatsioonide teema, Kristi M. copylefti piiravuse, Jevgenia D. eri copylefti liikide leviku ja vaba tarkvara tasuvuse ja viimaks Arne A. küsimuse videomänguvideodest YouTube'is (mõne aja eest vaatasin ka ise neid päris palju).

E-hääletamise teemal ei ole kahjuks mingit seost litsentsidega - see oleks sobinud infoühiskonna alla, aga praegu tõstsin hädaga need punktid eelviimase nädala turvateemasse. Palun kirjutage eeskätt käimasoleva nädala teemal.

Ja palun vaadake foorumis nädalanumbreid! Arvesse lähevad postitused kuni kaks nädalat vanadesse (numbri järgi) teemadesse, seega algaval nädalal on lahti teemad nädalatest 6-8 (põhimõtteliselt võib ka ettepoole kirjutada).

Jõudu jätkamiseks!
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Iganädalane tagasiside

kaidokikkas
Administrator
In reply to this post by kaidokikkas
Tervist!

Tänasega on pool kursust edukalt läbi ja juurateemadest elusalt üle saadud...


Üldised märkused

* Meenutan lihtsalt korra rühmatööde tegemist. Kursuse lõpuni on jäänud seitse, rühmatööde tähtajani kuus nädalat - varem valmissaamine on täiesti tervitatav, kirjutamist päris lõppu jätta ei tasu.
* Huvitav, et lausa poole kursuse pealt tuli veel nimekirja paar inimest juurde - põhimõtteliselt on aine miinimumhinde kandis läbimine ka nii võimalik. Palju lihtsam ja kindlam on aga täies mahus kaasa teha - praegu on korralikult kaasategijatel koos ca 40 punkti ning lisades teist samapalju ja rühmatöö (või siis eksami), ongi maksimum kuhjaga käes.
* Seoses inimeste lisandumisega uuendasin veel korra veebis ka blogide OPML-faili.


Blogimine

Seekord siis jälle ehk veidi lihtsam teema ehk arutlemine professionaalsuse olemuse ümber. Bloginimekiri oli märgatavalt vähem auklik kui eelmiste nädalate jooksul (mis on muidugi tervitatav) ning esile tõstaks seekord järgmised kirjutajad:
* Thomas V. - kaks head ja hästi selgitatud punkti tarkvaraarendajate kohta (eriti teine).
* Roman V. - psühholoogiline stabiilsus on hästi tabatud aspekt (seda on sellises võtmes üsna vähe välja toodud).
* Edgar V. - viimane lause suutlikkuse kohta abi paluda (see on just eestlaste seas liiga vähe levinud omadus!).
* Andžei V. - ülikooli potentsiaal profiks kujunemisel. Ma ise tegin omal ajal just samamoodi (rekord oli vist üle 20 inimese minu tollases 12(?)-ruutmeetrises toas) - kuid sellist õppimisviisi ei kirjutata kusagilt ekstra ette, selle peale tuleb ülikoolis olles ise tulla.
* Veiko T. - huvitavalt kirjutatud vaade teemale tootetoetuse aspektist.
* Aleksei R. - hariduse aspekt (mida näitab) on hästi välja toodud.
* Richard R. - usalduse äratamine inimestes (peab olema näha, et inimene teab, mida teeb).
* Gleb P. - kriitikataluvuse väljatoomine (eriti oluline akadeemilises maailmas).
* Silver P. - viimase lõigu avalause - on vist jah natuke kõrgilt öeldud, aga nii see sageli on.
* Alex O. - paralleel sõduri ja ohvitseriga on nutikalt valitud.
* Reio O. - delegeerimise osa.
* Rain N. - hästi sõnastatud: "ei ole osa konveierist, vaid see, kes konveieri ehitab".
* Joosep Mart M. - huvitav lähenemine kahe erineva kutse näitel.
* Sandra-Liis M. - ruutudega täitmise näide. Mul tuleb siin meelde üks teine lugu suurte ja väikeste kivide/pallide, liiva ja õllepurgiga.
* Kristi M. - omanäoline lugemine, see alguse tsitaat on ka päris andekas (ehkki ma ise vaidleks natuke vastu - sellises olukorras ei ole inimesel enam kuhugi areneda).
* Platon M. - need võhiku küsimused on head.
* Tanel L. - Terry A. Davise näide.
* Ronald-Reigor L. - märkus "tumeda poole" proffide kohta (ilmselt see nii ongi, ehkki mõned professionaalsuse määratlused - ent mitte kõik - lisavad profi kriteeriumide hulka ka eetilise käitumise).
* Roger K. - motivatsioon. Kuigi mulle tundub, et siin on mõeldud pigem kutsumust (ingl. k. calling, sks. k. Beruf).
* Kristina K. - kaks head punkti, eriti esimene (proff tunnetab enda piire).
* Mihkel J. - mitu head konkreetset punkti.
* Jevgenia D. - terve rida häid tähelepanekuid (näiteks võime olukorrast väärikalt välja tulla).
* Alice B. - mõtlemapanev lõpumärkus. Cypher "Matrixis"...?
* Jegor B. - esteetika (seda mainiti seekord väga vähe).
* Ander A. - enda vigade tunnistamine.
* Markus Johan A. - vahva näide tisleritest.
 
Märkus: piir äramärkimise ja lihtsalt korraliku töö vahel oli taas udune - märkisin ära eeskätt need, mis olid korralikule kirjutisele lisaks ka mõne omanäolise aspekti välja toonud.


Foorum

Liiklust tuli piisavalt ja seekord viimaks ei olnud ka täiesti "aiaaugust" kirjutamist. Huvitavamate teemadena tooks välja Emil M. sertifikaadi/portfoolio küsimuse, Marjam N. küsimuse häkkeritest (selle teema võib soovi korral defineerida ringi ka 10. nädalasse), Ilya K. küsimuse andekusest, Kristi M. juhtide karisma, Gleb P. motivatsiooniteema ja Aleksei R. haridusküsimuse.

Algab 9. nädal, seega on järgmiseks korraks avatud teemad alates 7. nädala omadest. Palun kahe nädala piiri endiselt jälgida (sel korral üks kirjutas üks hiline liituja teadmatusest päris pikalt "minevikku"). Paar inimest kirjutas taas veidi peale keskpäeva, punktid tulevad nädala pärast.

Jõudu!
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Iganädalane tagasiside

kaidokikkas
Administrator
This post was updated on .
In reply to this post by kaidokikkas
Tere taas!

Alustame kümnenda nädalaga, järgmisel esmaspäeval oleme juba 2/3 peal.


Üldised märkused

Sel korral ei olegi siin midagi.


Blogimine

Nädala teemaks oli IT-juhtimine ja riskid. Teema ise on suur ja üsna mahukas, aga blogiülesanne oli ehk pigem lihtsamate seast (selles mõttes oli seekordne üsna vähene kirjutajate arv mõnevõrra üllatav) - võrrelda tuli kaht IT-juhti nende tööstiili järgi.  Selle nädala äramärkimised tulid sellised:

* Andrei A. - kaks huvitavat näidet, eriti Pavel Durov (just tänapäeva Venemaa konteksti arvestades).
* Alice B. - kaks hiina härrasmeest; seda, et Jack Ma varem õpetajana on töötanud, ma ei teadnudki.
* Jevgenia D. - kaks tuntud tegelast, aga huvitavalt ja põhjalikult lahti kirjutatud (eriti Linus).
* Ilya K. - Puhtakadeemiline Don Knuth selles teemas on tõsine üllatus. Aga samas on tema TAoCP niivõrd autoriteetne ja hinnatud, et selle autorina (TeX veel lisaks) võiks teda ehk tõesti ka IT-juhiks lugeda.
* Fred K. - Tony Hsieh on ehk vähemtuntud ja väärib tutvustamist.
* Stefan K. - Tobias Lütke "usalduse patarei" on huvitav lähenemine.
* Roger K. - kaks asjalikku portreed. Muide, Kristel on IT kolledži vilistlane (kunagi ühel tudengiüritusel tegime temaga aga koos muusikat).
* Karl Stefan L. - Salman Khan ja Khan Academy.
* Matthias L. - need kaks tsitaati on hästi valitud.
* Markus M. - kaks Eesti IT-juhti.
* Kristi M. - hea pilt kahest Eesti naisjuhist, lisaks korralik allikavalik ja viitamine.
* Mihkel N. - Reed Hastingsi ajajuhtimine.
* Reio O. - Linuse isiksus on hästi ära tabatud (see meem on ka kõnekas). Linuse värvika tsitaadi näitena võiks veel tuua "Varukoopiaid kasutavad jobud - tõsised tegijad laadivad oma kraami Internetti üles ja lasevad teistel sellest peegelsaite luua."
* Marek O. - Sergei Anikini juhtimismudel.
* Eke-Martin P. - "pluss/miinus"-lähenemine on siin päris huvitavalt välja kukkunud (miinuse osa on isegi huvitavam).
* Mikkel P. - Gabe Newell "pehmema" lähenemise näitena.
* Kätlin R. - kaks näidet kaasava juhtimisstiili eri vormidest.
* Taeri S. - Tobias Lütke näide.
* Veiko T. - Leo Apothekeri näide (ja aitäh katkise lingi teatamise eest 15. teemas, vahetasin ära).
* Sten T. - Linnar Viigi osa. Üks väga hea tsitaat oli omal ajal veel "Ma ei tea, kus on IT kolledži lõpetajad. Aga ma tean, kus neid ei ole - see koht on tööbörs".
* Triinu-Liis V. - kaks natuke vähem tuntud, aga põnevat naisjuhti.
* Andžei V. - tuntud nimed, aga meeldivalt põhjalik vaade (võrreldes päris paljude teistega).

Märkused:
* Selgi korral sai äramärkimise üheks põhikriteeriumiks see, kas teemas oli natuke sügavamalt kaevatud või võeti ette hästituntud tegelased. Punktid said muidugi aga kõik, kes asjalikku juttu kirjutasid - ehkki sel korral kirjutasid üsna paljud nii napilt, et seal ei jõudnudki midagi huvitavat rääkida.
* Tähelepanuks: kui loete venekeelseid allikaid, siis pöörake tähelepanu nimede õigele kirjapildile. Vene keeles kirjutatakse võõrnimed häälduse järgi ("Stiv Džobs"), inglise-ameerika nimede kirjapilt on aga reeglina hoopis teistsugune. Eesti keeles on selles mõttes lihtsam, et kasutatakse originaali nimekuju - aga siin peab pöörama tähelepanu käändelõppudele tekstis (N: "Christine Lagarde'ile" või "Lascaux' koobas"). Diplomitöö kirjutamise juurde jõudes peaks need asjad kenasti selged olema.
* Väike virin ka: mõned kirjutasid lihtsalt Wikipediat ümber. Sellel ei ole erilist mõtet. Ja mõned ei pannud tähele, et ülesande sõnastus on varasemaga võrreldes muutunud ja kirjutasid rõõmsalt vanade näidete järgi.

Kokkuvõttes aga ütleks, et juhtide ja nende stiilidega tasub lähemat tutvust teha - see on oluline komponent tulevase töökoha valimisel. Mõnele sobib ülemus, kes samas mõnele teisele täiesti vastukarva on.


Foorum

Foorumi üldine liiklus oli (erinevalt blogidest) peaaegu tavapärases mahus. Esile tõstaks Mikkel P. küsimuse võhiklikust ülemusest kui turvariskist, Kristi M. tühistamisteema (väga aktuaalne asi), Marija Ts. juhiga sõbrustamise teema (see on jälle mitmetahulisem kui esmalt võib tunduda), Marjam N. juhtide ja aktsiate teema ning Kaisa L. juhi ekspertteadmiste küsimuse.  Mõned postitused laekusid taas peale keskpäeva ja saavad punktid nädala pärast.

Algab 10. nädal, seega avatud on teemad alates 8. nädala omadest. Palun seda piiri jälgida, sellest vanematesse teemadesse kirjutamine enam punkte ei anna.


Jõudu jätkamiseks!
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Iganädalane tagasiside

kaidokikkas
Administrator
This post was updated on .
In reply to this post by kaidokikkas
Tere!

Kursusel algab viimane kolmandik.


Üldised märkused

* Meenutan, et rühmatööde tähtajani on jäänud jämedalt kuu aega. Loodetavasti töö edeneb.


Blogimine

Nädala teema oli laiemalt vaba tarkvara ja vaba kultuur, mis on väga suured ja huvitavad teemad ning millest samas on Eesti IT-hariduses olnud üsna vähe juttu. Tuleks kindlasti eraldi välja tuua, et need toetuvad otseselt juurateemades vaadeldud vabadele litsentsidele - kui seal võis jääda mulje, et tegu on mingi kitsa seltskonna eralõbuga, siis ilma nendeta ei oleks meil Wikipediat, MOOC-e ega Ubuntut (Eesti e-riiki praegusel kujul ilmselt ka mitte). Seega soovitan selle teema kohta kindlasti edasi lugeda.

Blogiülesanne seevastu keskendus ajaloolisele häkkerikultuurile ning konkreetselt ühe üsna tuntud tegelase nägemusele sellest. Kindlasti on klassikaline häkkerlus märksa laiem nähtus kui ESR maalitud pilt (vrdl kasvõi teiste nädalateksti põhiallikate Levy ja Himasega - sel teemal on aga kirjutatud kümneid raamatuid). ESR on inimesena piisavalt vastuoluline, et temaga mitte kõiges nõus olla - ent tegu on inimesega, kes oskab mõelda ja kirjutada, seetõttu tasub tema kirjutisi lugeda ka neil, kes temaga ei nõustu. Kriitilised (aga põhjendatud) hinnangud olid seega täiesti OK.

Sel korral märgiks ära järgmised kirjutajad:
* Thomas V. - paar huvitavat punkti programmeerimiskeelte osas, samas vt märkust allpool.
* Roman V. - üsna tasakaalus vaade paari kriitilise noodiga. ESR viienda punkti võiks ka esimeseks tõsta, kuid lõpus mõjub ta minu arust tugevamini - ja esimese punkti mõte on optimism: "Hurraa, mul pole igav!" (contra "Appi, kui palju jama!"). Nõuka-ajal oli selline multikas nagu "Oh ja Ah"...
* Valeri Tš. - märkus vastuoluliste punktide kohta tekstis (aga HTML kohta vt märkust allpool).
* Sten T. - ladus lühikokkuvõte (hästi on välja toodud ESR võitluskunsti soovitamise põhjus ja mõni asi veel). Märkus: kui tekst käib selgelt üheainsa allika kohta (arvustus seda ju teeb), siis ei ole nii detailset viitamist (igas lõigus) üldjuhul vaja. Samas on väga korralikult pandud kirja allikaviide.
* Vitali Z. - teatav sektiaspekt ESR kirjutises on hästi välja toodud, ka minu jaoks on see natuke häiriv. Samas on tegu ühe inimese arvamusega, mida ei saa automaatselt tervele subkultuurile laiendada. Mitmed siin küsimusi tekitanud punktid esinevad ka muudes kohtades. Äkki on viga minu tõlkes ja tasuks see tekst originaalis üle lugeda.
* Taeri S. - vahvalt kirja pandud "ahaa"-elamused selle teksti mõningate aspektidega. Muide, ESR mainib küll "sõnamänge ja andekaid kilde", aga üldiselt näib, et ka üldine huumorimeel on selles seltskonnas hinnatud (eriti just natuke kiiksakas huumor; juba Levy raamat sisaldab hulgaliselt naerukohti).
* Karl R. - märkus tõlke ja originaali kohta. Asi on selles, et ESR muudab ja täiendab seda dokumenti aeg-ajalt, tõlked ei pruugi koheselt järele jõuda (vt versiooninumbreid). Ma ilmselt aastavahetuse kandis vaatan jälle üle ja viin uuemad muudatused tõlkesse sisse.
* Silver P. - stiilipunkte kirjeldav lõik on hästi sõnastatud.
* Mikkel P. - positiivne üldhinnang koos rea märkustega - viimastest võiks vähemalt mõned minu arvates ka otse autorile saata.
* Eke-Martin P. - lõpus toodud mõtlemapanev küsimus relevantsuse kohta. Ma ei ütleks, et klassikaline määratlus enam ei kehti - kuid olen nõus sellega, et mitmeid aspekte on juurde tulnud (näiteks peab ka tarkvara arendav häkker teadma palju enam küberturbe kohta kui vanasti, turvaline programmeerimine on vaat et omaette kunst).
* Maido P. - mitu väga head kriitikanooti. Samas viimase lause osas ei ole nõus - sellist tunnustuse-"väravat" esineb ka muudes kultuurides piisavalt (paljudes kohtades ka koos konkreetsete "väravavahtide" ehk Peetruse rollis inimestega, kes tulijad "üle vaatavad").
* Marek O. - huvitav oli lugeda vahetult peale eelmist retsensiooni. Nagu oleks loetud täiesti erinevaid tekste... Aga see tegelikult näitab, et ESR on suutnud kõnetada erinevaid inimesi eri moel.
* Alex O. - veel üks väga hästi tasakaalustatud vaade.
* Reio O. - ...ja veel üks, eriti selle lõpulõik.
* Ingvar O. - paar head punkti. Samas kinnise koodi kohta on selsamal ESR-il veel üks piprane tsitaat, millega ma kipun nõustuma: "Katse häkkida Windowsi peal sarnaneb püüdega tantsida üle kere lahasesse panduna". Kinnine süsteem teeb lihtsalt liiga palju (nii juriidilisi kui tehnilisi) takistusi (näiteks ei ole ligipääs Windowsi süsteemituumale "inimesele tänavalt" mõeldav, Linuxi tuum on seevastu avatud koodiga).
* Olga N. - eraldi äramärkimine ESR lehe HTML-koodi vaatamise eest.
* Joosep Mart M. - hästi välja toodud plussid-miinused.
* Matthias L. - veel üks hästi "mõlemat poolt vaatav" hinnang.
* Ronald-Reigor L. - huvitav vaade stiilinõuetele (see võrgustikuaspekt on väga hea leid).
* Fred K. - see "tehnoloogia kunstnik" on päris tabav määratlus, stoitsismiparalleel on ka huvitav.
* Roland K. - mitu head tabamust (funktsionaalne keeleoskus, AI seos ulmega, distsiplineeritus).
* Kristjan K. - märkus küberpungi kohta on huvitav. Võimalik, et ESR skepsis pärineb mõne wannabe'ga kokkupõrkamisest (see nimi on nii uhke kõlaga, et mõnel suvalisel tegelasel võib tekkida kiusatus end võõraste sulgedega ehtida).
* Mihkel J. - üle pika aja näen üht tõsiselt originaalset solvangut ("prantsuse keelepakett").   Aa, muide - raamaturetsensioon on ka hea, aga Stolli tuleb eestikeelse raamatu olemasolust hoolimata kahjuks originaalis lugeda. Eestikeelses tõlkes on paraku korralikke tehnoloogilisi prohmakaid sees, seda ei soovitaks.
* Jevgenia D. - huvitav, et ka retsensioonist annab motivatsioonipommi teha.

Paar märkust:
* Miks ESR soovitab eraldi veebitegemist õppida - veebi ise kirjutamine arendab kolme eraldi oskustekomplekti. Esmalt tehnilist (HTML ja CSS), teiseks visuaalset (disain, graafika, multimeedia) ja viimaks ka tekstilist (kirjalik väljendusoskus). Veebitegemine sisuhaldussüsteemi (või veel hullem, Wix.com-i vmms veebipõhise koledusega) ei arenda esimest üldse ja teise keerab pigem nässu. Seega ma peaks oskust korralikku HTMLi (peast!) kirjutada tarkvaraarendaja puhul üsna elementaarseks (paha ei tee ka wikiteksti, Markdowni jm asjade tundmine).
* ESR "stiilipunktid" ei ole tulnud sellest, et autor iseenda hobid lihtsalt üles luges. Kõik need aitavad mingis aspektis (loovus, harmooniatunnetus, lühiajaline fokuseerimis- ja pikaajaline keskendumisvõime jmm) häkkeri põhitegevusele kaasa. Tasub võtta arvesse, et Vana-Kreekas loeti muusikat matemaatika osaks... Ja ma arvan, et ESR teab ka, et sedalaadi asju on veel - seega kui keegi tahab mediteerimise või kata asemel langevarju või purilennukiga lennata, siis tõenäoliselt sobivad ka need.
* Lõpuks on häkkeritele üsna iseloomulik ka "keel põses"-väljendusviis. Jargon File'is on tore märksõna "ha ha only serious"...  Seega võib-olla ei mõtle ka ESR siin tekstis kõike päris surmtõsiselt.
* Üldine väike virin: arvustuses tuleks küll anda loetud tekstist väike ülevaade, kuid põhirõhk peaks olema siiski enda põhjendatud hinnangul selle teksti kohta. Praegu oli ka mitmeid selliseid, kuid üsna nähtav osa kirjutas lihtsalt HOWTO põhipunkte ringi. Edaspidi tuleks enda hinnangu osa kindlasti nähtavamaks teha.
* Emb-kumb, kas paar inimest teevad endiselt koostööd või vehib üks teise pealt maha (ehkki vahel teises keeles). See võib halvasti lõppeda.

Blogiosa lõpetuseks: see oli kolmas ja viimane suurem lugemisjupp sellel kursusel. Edaspidi on selles osas ehk veidi kergem. Sel korral oli blogijaid taas pigem vähe - suurem osa seltskonda on küll juba umbes 40 punkti peal ja sellest piisab koos rühmatöö/eksamiga ainest läbi pääsemiseks, aga loodetavasti saab enamikule ka viisakad lõpphinded panna.


Foorum

Foorumiliiklust oli seekord päris piisavalt.  Kahjuks jäid eelmisest nädalast "rippuma" mitmed põnevad teemad - üks nädal on aega nendesse kirjutada, seda jõuab veel teha.

Sellenädalastest häkkeriteemadest märgiks ära Illimar K. infoajastu teema (tore, et on ka laiemaid püstitusi peale häkkerite; nädalateema on tegelikult palju laiem), Reio O. küsimuse häkkeri sotsialiseerumisest, Gleb P. küsimuse inimese iseloomust (huvitavalt filosoofiline ja samas haakub teemaga) ja Kristi M. oma ülikooli ja häkkerluse suhetest (sellesse nädalasse mahtus seal vaid avapostitus, ülejäänud jäävad järgmisse nädalasse punkte ootama).

Algas 11. nädal ning järg on seega 9. nädala peal - 8. ja eelmised nädalad on nüüd punktiarvestusest väljas. Aga ka sel nädalal kirjutati veel 7. nädalasse, mis oli juba "üle piiri" - seda on nüüd nii palju räägitud, et edaspidi jätan lihtsalt sel juhul punktid panemata.

Ikka jõudu!
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Iganädalane tagasiside

kaidokikkas
Administrator
In reply to this post by kaidokikkas
Lõpp hakkab juba paistma...


Üldised märkused

* Kuna üks seltskond küsis nõu, kuidas IT kolledži wikisse rühmatööd üles panna, siis kirjutan juhised lühidalt ka siia. Esmalt tuleb logida wikisse Uni-ID'ga sisse (lehe paremast ülanurgast; paljud tegid seda siis, kui end osalejate lehele kirja panid). Siis tuleb minna kursuse pealehelt (nii on kõige lihtsam) kirjatööde lehele ning redigeerida seda (ülalt sakist "edit/muuda" nagu osalejate registreerimisel. Kirjatööde lehe lõppu on juba mõned selle kursuse tööd ilmunud - tehke sarnaselt nendega (võite ka eestpoolt varasemate aastate pealt vaadata). Mujal veebis asuva lehe korral (välislingi lisamine) on üldine süntaks "* [URL Töö_pealkiri] - tegijate_nimed", samasse wikisse tehtava töö korral aga "* [[Töö_pealkiri]] - tegijate_nimed" (viimasel juhul on link alguses punane - lehte veel ei ole - ja lingile klõpsates avatakse wiki-redaktor).


Blogimine

Selle nädala teemaks olid tarkvara arendus- ja ärimudelid ning ülesanne oli ehk mõnevõrra tavapärasem - tuli kummastki kategooriast üks hea näide tuua. Selles mõttes oli kirjutajate vähesus natuke halb üllatus - kuna enamik osalejatest on tulevased arendajad, siis oleks selles valdkonnas orienteerumine kahtlemata kasulik. Huvitavamat lugemist pakkusid seekord järgmised kirjutajad:

* Arne A. - Scrumi ja agiilmudeli erinevusi kajastavad punktid.
* Madrid B. - hea Scrumi kirjeldus.
* Grete E. - hea tähelepanek "vale sorti kasutajate ligitõmbamise" kohta freemiumi puhul. Aga arendusmudelist ei ole üldse juttu?
* Henrik J. - väga huvitav vaade leitud (plokiahel).
* Kristjan K. - Minecrafti näide.
* Fred K. - huvitav vaade läbi robootika. Samas on selline n.ö. sponsorluse ärimudel (põhitööga teenitud raha läheb hobisse) tõlgendatav ka vaba tarkvara ärimudelina (eriti algaja või õppiva arendaja puhul on enda tuntukstegemine sisuliselt "enda hinna üleskruvimine" suurema tuntuse kaudu).
* Ronald-Reigor L. - mõlemad pooled põhjalikult kirjutatud, eriti just RAD mudeli kirjeldus.
* Matthias L. - huvitav vaade läbi mänguarenduse.
* Vitali L. - Valve/Steami näide.
* Tanel L. - kerge teemapainutus (ärimudelist juttu pole), aga see kerneli arenduse kirjeldus on üsna ehe.  
* Sten Martin L. - huvitav aspekt on "pay to win"-lähenemine ja argumendid selle MITTE kasutamiseks ühe mängu juures.
* Platon M. - iteratiivse arendusmudeli osa.
* Joonas M. - väga huvitav ja vastuoluline ettevõttenäide.
* Martin M. - Spotify näide (peamiselt arenduse osa).
* Mihkel N. - Lean-arendus ja Red Hati ärimudel (RHEL vs Fedora vs kloondistrod - CentOS, Scientific Linux jt).
* Marek O. - Netflixi meetod.
* Mikkel P. - mõlemad osad hästi kirjutatud.
* Kätlin R. - kosemudel tähtsa tarkvara puhul ja Apple'i mudel (topeltlukustus omandusliku riist- ja tarkvara abil).
* Taeri S. - Audacity näide (seal on paar head punkti sees).
* Dmitri S. - BBB näide (ma aga arvan, et selline praktika on e-õppe vallas küllaltki levinud).
* Vitali Z. - Patreoni näide (oleks arvanud, et seda mainitakse rohkem).
* Sten T. - RuneScape/RuneLite näide.
* Triinu-Liis V. - hea lihtne ja selge kosemudeli seletus.

Märkus: sel korral oli päris palju neid, kes kirjutasid "kohustusliku asja" ja said selle eest punktid kätte. Ent tulevikku vaadates tahaks see teema palju rohkem sügavuti minekut. Seega oleks väga suur soovitus seda ise edasi uurida.


Foorum

Siin oli taas aktiivsust rohkem. 11. nädala teemadest läks üsna huvitavaks Marjam N. küsimus suurima probleemi kohta IT-projektides, aga ka Janne J. algatatud arutelu Apple'i ümber läks päris põnevaks lugemiseks. Ka Maido P. tarkvararendi arutelu oli hea lugemine.

Ka lõppenud nädalal kirjutati jälle vanadesse teemadesse, mille eest jäävad punktid lihtsalt saamata - sellest on juba piisavalt räägitud. Tänase keskpäevaga alanud nädal on 12. ja seega saab punkte alates 10. nädala teemadest. Paar inimest saavad taas punktid nädala pärast, kuna postitused tulid veidi peale keskpäeva.

Paar nädalat veel vastu pidada. Hakake kirjatöid üles panema.

Jõudu!
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Iganädalane tagasiside

kaidokikkas
Administrator
In reply to this post by kaidokikkas
Tere!

Loodetavasti on kõik terved, koroonahullar töötab paraku endiselt täistuuridel...


Üldised märkused

* Sel nädalal nägi juba mõne rühmatöö esmaseid versioone (soovitasin veel mõningaid täiustusi). Wikis on üht-teist juba näha.
* Meenutan ka võimalust anda mõnele kaaslasele kuni 3 boonuspunkti - seda on praeguseks teinud vist 5 inimest. Natuke on veel sellega aega, aga kell kukub koos kirjatööde tähtajaga eelviimasel esmaspäeval.
* Praeguse seisuga on juba päris paljud ületanud minimaalse läbimisläve ehk 51 punkti piiri. Loodetavasti aga tahetakse ka paremaid hindeid, seega tasub lõpuni pingutada (natuke ette rutates võib öelda, et kui keegi on bloginud-foorumdanud enamiku ajast kaasa ning teeb ära rühmatöö viisaka punktisumma peale, on tal üsna raske "viit" mitte saada).


Blogimine

Sel nädalal oli teemaks HCI ehk inimese ja arvuti suhtlus. Taas üks väga suur teemavaldkond, blogiülesanne keskendus aga ühele selle väiksemale osale ehk veebi kasutatavusele (Jakob Nielsenit peetakse seal üheks tunnustatuimaks asjatundjaks). Sel korral märgiks ära järgmised kirjutajad:
* Robin V. - Square Enixi näide. Huvitav, kas firma ei olnud sellise klientide "pealevoolu" jaoks lihtsalt valmis? Selliseid massilisi ülekolimisi on IT-maailmas olnud mitmeid (mainiks kasvõi eestlaste omaaegset kolimist Rate.ee-st Orkutisse ja kohe varsti sealt edasi Facebooki).
* Anneli V. - kohe alguses tuleb see õnnetu Arngren.net välja... Ma kahtlustan, et seal võib olla natuke sarnane juhus foorumis arutatud diskmat.ee lehega (nii kole, et tundub juba omapärasena - ja kogenud kasutaja leiab vajaliku ikka üles).
* Andžei V. - Facebooki nuhtlemise osa. Ütleks, et FB on natuke kahvlis: ühelt poolt peab ta kasutajaid privaatsuse osas harima, teisalt ei tohi ta seda teha nii hästi, et nende peamine ärimudel kannatama hakkab.
* Marija Ts. - maskiga kassi video.  Tegelikult on aga lisaks lahtisaamisprobleemidele ka mitmeid olukordi, kus selline video mõjub väga negatiivselt (olen ise pidanud kassi viimast korda loomakliinikusse viima - siis oleks ilmselt tahtnud selle video peale röökima hakata).
* Sten T. - WP Recipe Makeri lisamoodul WordPressis tehtud kokandusblogidele. WP pluginate puhul tuleb muidugi alati jälgida turvalisust - see on üks peamisi probleemivektoreid selle populaarse sisuhaldustarkvara juures.
* Veiko T. - kuidas Reddit enda uue versiooniga kasutatavuse nässu keeras.
* Dmitri S. - huvitav vaade kahe kooli veebidele. Samas mainiks, et positiivne näide ei tööta ilma skripte lubamata, avalogost ei ole võimalik edasi pääseda. Leht võib näha ilma skriptideta kole välja, aga selline pidur on halb kasutatavus (olen näinud ka veebe, mis näitavad keelatud skriptide korral üldse tühja lehte).
* Katre S. - Postimees contra Äripäev.
* Alen S. - võeh, Yale'i kunstnikud on tõesti kummalise lehe teinud... Aga samas on see vist (sarnaselt diskmat.ee-ga) asjaosalistele küllaltki hästi kasutatav (muide, isegi ilma skripte sisse lülitamata!).
* Taeri S. - asjalik analüüs mõlema näite osas. Selle ÕIS-i nahutamise peaks tegijatele saatma.
* Karl R. - eesti.ee portaali muutumine.
* Richard R. - kaks head näidet ilusti Nielseni punktide järgi lahti võetud.
* Gleb P. - VK versus Facebook.
* Silver P. - lõpus võrdlustabelina kenasti kokku võetud.
* Mikkel P. - selle nädala kõige põhjalikum analüüs mõlema näite osas.
* Eke-Martin P. - TTÜ eKyla (mina ei olnud seda lehte varem näinudki) ja asjakohased küsimused selle kohta.
* Maido P. - väga huvitav (ja tegelikult aktuaalne) näitevalik, head kommentaarid ka.
* Marek O. - crontab.guru on põnev näide. Samas ei tööta see keelatud skriptide korral (näiliselt lihtsast disainist hoolimata).
* Reio O. - väike teemapainutus üldistuse suunas, samas on see hästi kirjutatud.
* Marjam N. - Google Keep. Google'i kohta võib öelda üht koma teist, aga kasutatavuse osas on nad pigem plusspoolel.
* Joosep Mart M. - kaks head näidet, head punktid Airbnb kohta.
* Erik Martin M. - veel korra Yale'i kunstikool.
* Anet M. - paar head punkti (näiteks minimalism).
* Kristi M. - negatiivne näide on huvitav (just argumentide osas, mis ei ole lihtsalt "on kole"). Korralik viitamine on ka sümpaatne.
* Tanel L. - Google'i üks üsna väheseid möödalaske disaini vallas on hästi välja toodud (ikoonid).
* Matthias L. - korralik analüüs kahe eesti keele veebilehe kohta.
* Karl Stefan L. - Tallinna transpordi veebi osaga olen igati nõus, LHV-d ma negatiivseks näiteks ise ei paneks (pankade seas on see minu arust üks paremaid veebe).
* Roger K. - korralik Nielseni-põhine analüüs näidete kohta.
* Stefan K. - terminoloogia kui osa kasutatavusest (Patsiendiportaali näitel).
* Fred K. - eesti.ee kriitika.
* Kristjan K. - need disaineri kurjad kommentaarid Digiloo kohta olid lõbus lugemine. Kahjuks on tal ilmselt õigus.
* Mihkel J. - musta huumori eripreemia iseenda blogilehe negatiivseks näiteks toomise eest.

Täiendavaid märkusi sel korral väga ei olegi. Tore oli näha, et kirjutajate vähenemise trend peatus ning sel korral oli neid jälle päris palju.


Foorum

Kirjutajaid jätkus, aga taas kord kirjutasid mõned liiga vanadesse teemadesse ja sealt punkte ei saanud (piir oli 10. nädala peal; algab 13. nädal ja arvesse lähevad seega teemad alates 11-ndast). Lõppenud nädala teemadest märgiks seekord ära Ralf M. küsimuse ebatavaliste lisaseadmete kohta (huvitav lugemine oli), Janne J. "Once you go Mac...", Reio O. "vastikud detailid veebis" ja Kaisa L. küsimuse sõnumite vastuvõtu kohta. Mõned postitused tulid taas peale keskpäeva ja saavad punktid järgmisel korral.

Tehke rühmatöid ja jagage preemiapunkte - ja ärge tõbiseks jääge!
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Iganädalane tagasiside

kaidokikkas
Administrator
In reply to this post by kaidokikkas
Tere!

Kursusel on ees kaks viimast nädalat - lõpp juba paistab.


Üldised märkused

* Juba nädala pärast on kursuse peamine tähtaeg - valmivad rühmatööd, lisaks saab sinnamaani esitada raamaturetsensioone ning jagada preemiapunkte. Ärge jätke viimasele minutile!
* Rühmatöid hindan vaikimisi võrdse punktisummaga kõigile rühmaliikmetele. Kui on olukordi, kus keegi tegi selgelt rohkem või vähem kui teised, tuleks sellest mulle eraldi teatada
* Tähelepanuks: kes veel ei ole seda teinud, pange wikis enda töö viide ka ITSPEA kirjatööde lehele - see jääb "tulevastele põlvedele" lugemiseks, registreerimislehelt võtan lingid peale kursuse lõppu maha. Järgmisel nädalal töid lugedes aga vaatan üle mõlemad lehed.
* Nagu juba eelmisel korral ütlesin, toimub järgmisel korral Suur Väljaviskamine - kõik, kes peale rühmatöö tulemuse lisandumist järsku endal tabelis 91+ punkti näevad, saavad kursuselt katapulteeritud ("viiega" muidugi). Praeguse seisuga on riskigrupp need, kel on a) rühmatöö valmimas ja b) tänase seisuga ca 60 punkti koos (eeldusel, et järgmise nädala blogi ja foorum ka tulevad).
* Kes järgmisel nädalal välja ei lähe, saab veel nädala kribada (lisaks tavapärasele tegevusele tuleb viimasel nädalal võimalus retsenseerida kaaskannatajate rühmatöid). Järgmisel nädalal lisandub tagasisidesse ka eksamiinfo - kes rühmatööd ei teinud ja/või osales seni kursusel vähem, saab seisu parandada eksamit tehes. Meenutan aga, et eksam annab sarnaselt rühmatööga vaid kuni 30 punkti, seega päris hilised ärkajad üksnes selle abil kursusest läbi ei saa.
* Igaks juhuks ka veel meenutus: kursus lõpeb 13. detsembri keskpäeval (soovijatele lisandub vaid eksam) - pärast seda blogidesse ja foorumisse kirjutatud materjal enam punktiarvestusse ei lähe!
* Ja viimaks: kui keegi on saanud vähemalt 51 punkti, siis võib suvalisel hetkel mulle teatada "Aitab küll!" ja võtta lõpphinde olemasoleva punktisumma pealt välja. Kursuse lõpus (peale eksamit) panen nagunii kõigile punktisumma pealt tulemuse välja - aga kui keegi plaanib varem lõpetada, siis oleks korralduslikult lihtsam sellest e-kirjaga mulle teada anda.


Blogimine

Käesoleva nädala teema oli tõenäoliselt kõige võõram sel kursusel (kuigi see on minu enda varasem põhi-uurimisteema - ma sain nii magistri kui doktori tegelikult selle valdkonna pealt) - tugitehnoloogia ehk HCI see osa, mis tegeleb puuetega inimestele mõeldud lahendustega.

Kui mõni mõtleb "milleks seda vaja on?", siis kaks märksõna on a) vananemine ja b) traumad. Seega me kõik omandame mingi puude teatavas vanuses, mõned kahjuks ilmselt ka varem (raske puue on igast inimesest ühe hullu autoavarii kaugusel). Seepärast tasub IT-inimestel vähemalt põgusalt ka seda teemat teada - kui endal ei lähegi vaja, siis võib minna lähedastel.

Sellenädalastest kirjutajatest mainiks ära:
* Arne A. - LOMAK on huvitav leid.
* Renat A. - erinevad alternatiivsed klaviatuurid.
* Aleksandr B. - AssistiveTouch Apple'i nutikelladele.
* Jevgenia D. - Tecla juhtseadmete komplekt.
* Magnus E. - SpecialEffect StarGaze.
* Ahto J. - aju-arvuti -liidesed.
* Mihkel J. - Dot Watch. Tore näha, et otsiti Apple Watchile ka alternatiive.
* Fred K. - Google Keepi katsetamine - üks väheseid "ise näpud külge"-lähenemisi sel nädalal.
* Erik Johannes K. - Meta kiiver.
* Kaspar K. - Apple'i hääljuhtimine. Olen täiesti nõus, et ligipääsetavust on suletud ökosüsteemis mõneti lihtsam korraldada (samas sõltub see peamiselt omanikust - väljastpoolt millegi juurdepakkumine on keeruline).
* Ats K. - MS Xboxi adaptiivne pult.
* Roger K. OrCam MyEye.
* Ronald-Reigor L. - veel üks hea lugu AAL-st.
* Matthias L. - korralik refereering silmajälgimise teemal, kahjuks vaid üheainsa allika põhjal.
* Vitali L. - üks väheseid, kes kirjutas kuulmispuude jaoks mõeldud lahendustest.
* Platon M. - veel üks Dot Watchi lugu.
* Kristi M. - WatVision. Eraldi märgiks ära viisaka allikavaliku koos viitamisega.
* Roman M. - UNI žestitõlk.
* Ralf M. - TapSOS ja hea tähelepanek vahel esineva vajaduse kohta vaikselt abi kutsuda. Klassikaline näide sellest, kuidas algselt tugitehnoloogiline lahendus omandab laiema tähenduse.
* Joosep Mart M. - puhumistoru tutvustusena täitsa hea lugemine.
* Marjam N. - abivahendid puuetega mänguritele.
* Reio O. - lõbus pilk Windowsi klaviatuurikohandustele.
* Marek O. - vahva isiklik kokkupuude tugitehnoloogiaga.
* Maido P. - AccessMonkey, lisaks väga korralikud ja viisakalt viidatud allikad.
* Mikkel P. - huvitav lugu reljeefsest hiirest ja selle probleemidest (head allikad ka).
* Karl R. - hea tähelepanek tugilahendustega kaasnevate turvariskide kohta.
* Katre S. - WeWalk -jalutuskepp. Kurja nalja korras: kunagi ehk arendatakse see jalutuskepp ka niikaugele, et lisaks kurja koera või räuskava joodiku tuvastamisele saab seadmel käskida ka... noh, kaigast anda.
* Violetta Z. - Braille Glove -punktkirjakinnas.
* Daniel V. - veel üks kinnas, seekord aga viipekeele jaoks.
* Roman V. - GlassOuse.

Märkused:
* Bloginimekiri oli seekord taas natuke hõredam. Mul oli sellevõrra lihtsam - aga nagu juba eespool ütlesin, tasub igaühel end vähemalt mingil määral selle valdkonnaga kurssi viia.
* Mitmed mainisid tugilahenduste kõrget hinda - enamikus arenenud riikides (kahjuks selles kontekstis Eesti nende hulka veel ei kuulu) on sedalaadi tehnika subsideeritud, kasutaja ise maksab ca 5-10% tegelikust hinnast.


Foorum

Foorumis käis elu tavapärasel määral, lugemist jätkus küll. Ära mainiks Maido P. küsimuse ligipääsetavuse sätestamisest seadustes, Ronald-Reigor L. VR ligipääsetavuse teema ning Roman V. küsimuse ajuga suhtlevast seadmest.

Aga ikka kirjutati seegi nädal veel 9. ja 10. nädala teemadesse, hoolimata sellest, et ma eelmise nädala tagasisides seda ekstra mainisin. Ütleme siis taas kord: algab 14. nädal, punkte saab alates 12. nädala teemadest. Vanemate eest enam ei saa.

Järgmisel nädalal siis rühmatööd (raamaturetsensioonid ja preemiapunktid ka). Jõudke õigeks ajaks ja olge muidu ka terved!
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Iganädalane tagasiside

kaidokikkas
Administrator
In reply to this post by kaidokikkas
Tere!

ITSPEA hakkab läbi saama. Tänasega saavad paljud tublimad juba "märgi maha", teistel jääb veel nädal aega minna (ja soovijad võivad jaanuaris ka eksami teha).


Üldised märkused

* Tänasega on kursusel joon all rühmatöödel, raamatuarvustustel ja preemiapunktidel. Viimasel nädalal võib veel a) blogida, b) kirjutada foorumisse (nädalad 13-15) ja retsenseerida mõnd (mitte enda) rühmatööd. Viimast võivad teha ka need, kes ise rühmatööd ei teinud - retsensioon tuleb kirjutada enda blogisse.
* Nagu näha, on täna siin tagasisides kaks uut sektsiooni - "Rühmatööd" ja "Eksam".
* Punktitabelis on hetkeseisuga 52 tegelast "roheliseks läinud" - nendele lehvitame ja soovime edu edaspidiseks. Veel päris mitu tegelast saavad selle seltskonnaga ilmselt ühineda järgmisel nädalal. Ülejäänutest on paljudel valida, kas teevad jaanuaris eksami või võtavad olemasoleva summa pealt hinde välja. Järgmise nädala tabelis on märgitud ära ka "punased" - need on need, keda paraku ka eksam enam ei aita (liiga vähe punkte on all) ja sel korral kursusest läbi ei saa (saavad "mitteilmunud").
* Tavapärase punktitabeli päises on nüüd link kursuse tagasisidevormile (Google Formsis). Miks ma lisaks ülikooli omale veel eraldi tagasisidet küsin - seal on küsimusi selle kursuse kohta detailsemalt (et järgmisel korral paremini saaks teha) ja ka mõnede laiemate asjade kohta. Tagasisidesse Google'iga sisse logima ei pea (seega on see täiesti anonüǘmne), küll aga on spämmerite eest kaitseks seal alguses vaja sisestada sama parool kui punktitabelis (seda peaksid nüüd juba kõik teadma).


Rühmatööd

Kokku laekus 24 tööd, kirjutajate osas toimus kahjuks kohati korralik "loomulik kadu" (rekord oli viiese rühma kahe peale kukkumine). Seetõttu tegin seekord erandi ja lugesin ära ka kahekaupa tehtud tööd, kuna inimesed lihtsalt kukkusid ära ja teised ei peaks nende pärast kannatama. Tagasiside tuleb praegu vaid kolmele parimale (muidu ei ole pärast teistel huvitav enam neid retsenseerida). Seega rühmatööde esikolmik on selline (järjekorda hetkel ei maini):

* "Miks kardetakse tehisintellekti?" - Väga hea vaatenurk TI teemale. Viisakas välimus - vähene, aga hästi valitud pildimaterjal. Korralik tekstisisene viitamine, allikatel juures viimase külastuse kuupäevad. Veidi subjektiivse märkusena: tsiteeritud Rain Kooli nõiajutt on ehk natuke küsitava kvaliteediga ega haaku tõsiseltvõetaval määral teemaga (aga see ei mõjuta töö lõpptulemust). Võib-olla oleks võinud lõpetada lühikese kokkuvõttelõiguga, praegu kipub tekst mõnevõrra järsult lõppema. "Diskursuse" oleks võinud kas lahti seletada või kasutada mõnd universaalsemat terminit.
* "Esoteerilised programmeerimiskeeled" - väga põnev teema, saatsin selle töö tutvumiseks arenduse õppekava juhile Meelis Antoile.  Põhjalik uurimistöö, hulk allikaid, eraldi plussina tooks välja huvitavate linkide ploki lisaks allikatele. Võib-olla oleks ka siin tasunud lühikese lõpulõiguga jutt kokku võtta.
* "Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused" - põnev teemapüstitus, korralik (ja hariv!) õudusjutt.  Tasuks kõigil lugemist, eriti mõtlemapanev on äratoodud teenuste hinnakiri.

Üks muidu üsna esiotsa töö sai vähem punkte tekstisisese viitamise puudumise tõttu. Kahjuks ei õnnestunud leida wikist tööd "IT mõju spordile".

Palve elektrikatkestuse-teema tiimile: tõstke enda töö wikis korralikult omaette lehele, praegu on see miskipärast pandud wiki-tööde üldlehe arutelulehele, kuhu see ei peaks jääma.


Eksam

NB! See info on nüüd ka kursuse wikis Eksamiinfo all!

Eksam toimub COVID-19 pandeemia jätkumise tõttu distantsilt esseevormis järgmistel kuupäevadel:

* esmaspäeval, 3. jaanuaril
* reedel, 7. jaanuaril
* kolmapäeval, 12. jaanuaril.

Algus on kõigil päevadel kell 10.00

NB! Eksamile registreerumine toimub sel korral vaid ülikooli ÕISis. Igaks juhuks tasub registreeruda ka neil, kes on juba enda hinde kätte saanud - et oleks kindel, et ÕISis on olemas koht hinde sisestamiseks (sel juhul on see aga formaalsus, hinne läheb kirja).

Üldine vorm on kirjalik (essee), täpsem protokoll on järgmine:
* ca 15 min enne sessiooni algust (umbes kell 9.45) saadavad selles kirjutada soovijad õppejõule e-kirja, milles teatavad (vabas vormis), et on valmis kirjutama.
* Õppejõud võtab juhuvalikuga 3 esseeteemat ja vastab igale eksamitegijale eraldi teemakomplektiga, käivitades kella mõni minut hiljem (kui vastus saadetakse 10.05, siis tüüpiliselt käivitub aeg 10.10-st). NB! Kui kirjad kuhjuvad (10 inimest tahavad korraga teemat), siis tuleb veidi oodata - aga aeg ei käivitu enne, kui vastus on saadetud. Kui valmisolekukirjale ei tule õppejõu vastust ca 15 minuti jooksul, tuleks see igaks juhuks uuesti saata (vähetõenäoline; kui aga peaks juhtuma, ei käivitu aeg enne teemade saatmist).
* Eksamiessee kirjutatakse ühel saadetud teemadest (mitte kõigil kolmel!). Orienteeruv maht on tavapärase 12-punktise kirjastiili korral umbes 2 lehekülge. Eksamiessee tuleb esitada PDF-vormingus (kõige universaalsem variant eri platvormidel).
* Eksamiessee tuleb saata e-kirjaga  õppejõule 2 tundi peale aja käivitumist (jäik ajapiir on 2,5 tundi - peale seda saatmine ei lähe arvesse ja eksam loetakse ebaõnnestunuks, aga eelnevad punktid ja nende pealt saada võidav hinne jäävad kehtima!).
* Essee kättesaamisel vastab õppejõud kirjale, kinnitab kättesaamist ja seiskab essee ajaarvestuse. Sarnaselt algusega: kui õppejõult ei ole vastust 15 minuti jooksul peale essee saatmist, tuleks see uuesti saata.
* Ärge kustutage saadetud esseesid enne lõpphinde teadasaamist (võimalike vaidluste või ka tehniliste probleemide puhuks)!
* Kui õppejõud on kõik esseed läbi lugenud ja hinnanud, lähevad hinded ÕISi.

NB! Erandkorras võib kaaluda mõne inimesega suulise eksami läbiviimist - aga seda eraldi taotluse (e-postiga) põhjal ja eeskätt juhtudel, kus inimesel jääb soovitud hindest puudu mõni üksik punkt (või kui tõesti kirjutamine probleeme tekitab). Suuline eksam üle e-kanali (tõenäoliselt kasutaks Jitsi Meeti) toimub aga ühekaupa ning selle läbiviimine vähegi suuremas mahus ei ole seetõttu realistlik - seetõttu paluks sellised taotlused enne hästi läbi mõelda.


Blogimine

Eelviimase nädala turvateema jäi blogides paraku natuke rühmatööde varju ning lugemist tuli veidike vähem. Samas aga ei ole tänaseks ilmselt enam kellelegi uudiseks, et see on oluline - seega soovitus on õppida ise ja õpetada ka teisi (eriti neid, kes IT-st veidi kaugemal seisavad). Muuhulgas on ka tekstis mainitud Kevin Mitnick ja tema raamatud väärt lähemat tutvumist. Seekordsed äramainimised aga on järgmised:
* Roman V. - Cisco meetmete näide.
* Daniel V. - meditsiiniasutuste turvamine on kasvav probleem (ka Eestis on teada perearstikeskuste ründamist lunavaraga).
* Veiko T. - hea tähelepanek väikeettevõtete eelise kohta turvakontekstis ("meil pole Tiitu").
* Taeri S. - vahva kirjeldus ühest tüüpilisest pettuseüritusest.
* Richard R. - 2014. aasta Eesti ID-kaardi näide.
* Matthias R. - pilveõngitsemine (mõnevõrra vähem tuntud kui selle n.ö. tavaline variant).
* Leonid P. - Hiina sotsiaalkrediidisüsteem, üks düstoopilisemaid nähtusi tänases IT-maailmas.
* Mikkel P. - hea lugu manipulatsioonidest ja nende vastuabinõudest (raamaturetsensioon on ka asjalik).
* Maido P. - vanasõna mõõtmisest-lõikamisest. Väga palju petuskeeme on ehitatud üles selle, et panna inimene seda unustama.
* Reio O. - rida häid soovitusi tavakasutajale.
* Martin M. - süvavõltsingud. See õpetlik sotsiaalreklaam võiks isegi hea idee olla.
* Kristi M. - mitu head ideed, korralik viitamine ka.
* Joonas M. - klahvinuhi tutvustus.
* Tanel L. - vahva "kui ma oleks isa"-programm.
* Matthias L. - lõbusas vormis, aga mitu asjalikku soovitust.
* Karl Stefan L. - DDoS ja vastuabinõud.
* Roger K. - WannaCry näide.
* Ats K. - tähelepanek "sõbralisti" ohtude kohta.
* Fred K. - väga mõtlemapanev lugu reklaamidest.
* Roland K. - hea ülevaade ründevektoritest (sh viimase aja üks hitte, investeerimiskelmused).
* Mari-Liis G. - vanemad inimesed ja nende turvamured on kasvav probleem.

Täiendavaid märkusi (peale teema edasiuurimise soovituse) seekord eriti ei olnud.


Foorum

Suur osa liiklust toimus seekord tagantjärele 12. ja ette 15. teemas, kuid ka sellesse nädalasse kirjutati paar teemat - foorum (erinevalt blogidest) rühmatööde taha nii kõvasti kinni ei jäänud. Sellest nädalast jäi rohkem silma Marjam N. küsimus enda petturite eest kaitsmise kohta ning Vitali Z. trolliteema.

Viimasel nädalal on foorumis lahti teemad 13-15 - varasematesse ei tasu enam kirjutada.

Ongi viimane lõpp jäänud. Neile, kes täna lõpetasid, sooviks ilusat jõuluaega ja head põrumist jaanuari eksamitel. Ülejäänud saavad veel natuke punnitada.